/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/05/27/12204209t1h8894.jpg)
Depressiooniriski ei suurenda üksnes tasakaalust väljas töö- ja eraelu, ka mõned igapäevased harjumused võivad psüühilist heaolu märkamatult ohustada. Ega sa neist mõne küüsis ole?
Need 3 väikest harjumust võivad depressiooni tekitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressioon on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest. Ränk masendus puudutab seega igast sajast viit-kuut inimest.
Kas saab midagi teha, et vähendada ohtu ise taolisse olukorda sattuda? Väljaanne Freundin soovitab olla tähelepanelikum enda suhtes ja teadlikumalt kõigesse ümbritsevasse suhtuda. See tähendab ka märgata, ära tunda ja vältida igapäevasteks harjumusteks saanud ohte. Just neis võivad peituda salakavalad lõksud, mis suurendavad täiesti möödaminnes depressiooni sattumise riski.
1. Sotsiaalmeedia vale kasutamine
See, millist mõju avaldavad Facebook jmt tegelikult meie hingele, on teaduse üks tulisemaid küsimusi. Uuringutulemused on küll sageli vastukäivad, ent ühes asjas ollakse siiski üksmeelel. Nimelt on kõige olulisem see, kuidas sotsiaalmeediat kasutatakse. Missouri ülikooli uuring näiteks jõudis järeldusele, et heatahtlikul kasutamisel (näiteks lihtne suhtlemine) ei ole mingeid negatiivseid tagajärgi, küll aga kadedate ja ebameeldivate reaktsioonide näitamine postitustele võib soodustada depressioonide teket.
2. Aja veetmine pessimistidega
Selle toime kinnitamiseks piisab väiksest eksperimendist iseendaga. Nimelt — kas sa suudad säilitada head meeleolu, kui su parim sõbranna läks just lahku ja ta tajub maailma just täpselt vastavalt pessimistlikult. Ilmselt mitte. Oli su enda meeleolu enne lohutavat vestluse algust milline tahes, pärast seda on väga raske enam mittenegatiivne olla.
Kui sa ümbritsed end aga liiga sagedasti pigem pessimistlike inimeste ja halva meeleoluga, suurendab see ka sinu ohtu sellesse nakatuda, mis on omakorda depressiooni soodustav asjaolu.
Loomulikult ei tähenda see, et sa peaksid oma parima sõbranna järjekordse kaotusvaluga üksi jätma, sest see teeks pikapeale samuti õnnetuks.
3. Antibeebipillide tarbimine
Kopenhaageni ülikooli uuringutulemus lõi 2016. aastal suuri laineid: uudisteportaalis derwesten.de teate järgi tõendasid teadlased, et rasestumisvastaseid tablette neelavate naiste risk depressiooni haigestuda kasvas tubli 40 protsenti. Kriitiline faas olevat eelkõige esimesed kuus kuud pärast tarbimise alustamist. 15- kuni 19aastaste noorukite puhul oli see arv 80 protsendi juures.
Nii saksa kui taani teadlased soovitavad sellest siiski mitte paanikasse minna. Kõigepealt tuleks depressiooni kui ühte võimalikku kõrvalmõju patsiendi nõustamisel arutada.