Imeline ja armastav Tartu arstiproua Maria Moier tekitas kirgi kaaskondlastes ja oli ka Puškini muusa

Malle Salupere on nimetanud XIX sajandi algul Tartus elanud kahte õde – Maria Moierit ja Aleksandra Vojeikovat – kahe vene poeedi – Vassili Žukovski ja Nikolai Jazõkovi muusadeks. Ta on kirjutanud, et arvatavasti andis Maria Moier ainest ka Puškinile tema Tatjana Larina kuju loomiseks «Jeveni Oneginis». Maria Moieri salong Tartus oli üks esimesi kohti, mis sai siin õppinud või töötanud inimestele tähtsaks kultuurivahetuse paigaks.

Žukovski olemuses oli piisavalt üllameelsust, et leppida Maria otsusega ja mõlemad mehed jäid sõpradeks elu lõpuni, leides, et nende eluülesanne on hoolitseda Maša õnne eest. Maria laulatati 14. jaanuaril 1817 Tartus Uspenski kirikus ja Žukovski kutsuti isameheks. Vojeikov, kes oli sellele liidule algusest peale vastu olnud, suutis ka siin skandaali tekitada. Õnnitledes pruuti, hammustas ta Mariat õlast. Pikka aega pärast seda ei saanud Maša kanda avatud kaelusega kleite.

Pärast abiellumist asus Maria elama Johann Moieri majja Karlova tänavale, mis asus kohal, kust jõe poole laskus Soola tänav. Maja taga oli suur aed, mis viie terrassina tõusis üles mäe poole. Tartlaste seas kutsuti tol ajal puuderikast Lille mäge romantiliselt Ööbikusaluks. Peale Maša abiellumist kolis sinna ka vanaproua Protassova, sest Vojeikov ei varjanud sugugi asjaolu, et ta oma ämma silma otsaski ei sallinud. Õde Saša käis samuti tihti külas, aga Vojeikov ei tohtinud sinna oma jalga tõsta, Moier ähvardas ta aknast välja visata.