Soolopurjetaja naine loeb hommikuti ookeanide tormiprognoose

Pere jälle koos: Uku Randmaa abikaasa Maibi ja kaksikutega. Foto: Sander Ilvest

Mees läheb ümber maailma purjetama, naine jääb koju veidi üle aastaseid kaksikuid kantseldama. Ei kõla just päris tavapärase pereeluna? Kaheksa kuud hiljem jala kindlale maale saanud mehe esimesed eestikeelsed tänusõnad kuuluvad abikaasale, kellele vahepeal said selgeks ka ookeanide kõrg- ja madalrõhkkonnad, tormide liikumine ja tuuled.

Üksinda nonstop ümber maailma purjetamise võistlusel Golden Globe Race end kolmandaks võidelnud Uku Randmaa tervitas abikaasa Maibit ning nüüd aasta ja kümne kuu vanuseid kaksikuid Thori ja Ormi Prantsusmaal Les Sables d’Olonne’is üle purjekareelingu veel enne, kui jalad sadamasilda puutusid. Meest finišisse tervitama tulnud sõbrad ja fännid lõid lahti laulu «Meri on, meri jääb». Tundeküllase taaskohtumise perega katkestas Les Sables d’Olonne’i linnapea Yannic Moreau, kes võttis merelt saabuja käevangu ja talutas finišitseremooniale. Randmaa sõnul kulus pärast 252 päeva paadis kõikumist abikäsi ära, sest kindel maa loperdas jalge all päris kõvasti.

Lapsed kohanesid isaga kiiresti, juba teisel päeval vaatas Thor pikalt issile otsa, nõudis sülle, pani käed ümber kaela ja põse vastu põske, nagu oleks talle midagi meelde tulnud.

Randmaad on olnud koos kuus aastat ning sellesse aega mahub palju ühiseid purjetamisi nii ookeanil kui ka Eesti vetes. Maibi ei pea ennast tugevaks meresõitjaks, pigem tugevaks kaasasõitjaks. Väikelaevajuhi paberid on tal küll olemas ja merehaigus ei kimbuta, aga laevas on pulkade taga ikka Uku, Maibi askeldab rohkem kambüüsis.