Hiljutises valimismöllus kõlas hulk repliike, mille sisuks vabaduse piiramine, näiteks vähemuste õiguste kallale kippumine. Milliseid tundeid see tekitab?

Vaene Jüri Ratas, kahju on vaadata, kuidas soov paaniliselt võimule jääda paneb kõiki oma varasemaid väidetavaid väärtusi maha müüma. Kui poliitiku lubadused vahetult pärast valimisi enam midagi ei maksa, tõmbab ta endale korralikult kriipsu peale.

EKRE teatab, et tema esimene eesmärk on kooseluseaduse tühistamine! Milleks seda teha – keegi ei võida, ainult mõned kaotavad? Jaa, seda võib teha, kuid see läheb hästi kalliks maksma! Eesti mainele teeb see korvamatut kahju, inimõiguste piiramine nullib ära kogu selle suure töö, mis on seni tehtud, tõestamaks, et me oleme põhjamaa, mitte endine sotsialismimaa mentaliteedi poolest. Euroopas on vähemustel täiesti tavalised õigused, probleemi pole. Ainult endistes sotsmaades kohtab veel nähtust, et kellegi inimõigusi piiratakse.

Nii mina kui ka Tanel oleme oma elu pühendanud Eesti ühiskonnale. Olen meie maad palju esindanud, Tanel Veenre on rahvusvahelise tuntusega EESTI kunstnik, alati rõhutame, et oleme just Eesti disainerid. Oleme mõlemad pühendunud loomingulisele järelkasvule, loome väärtust ja uusi töökohti. Teeb kurvaks, kui mõne arvates ei peaks meil paarina olema samad õigused mis kõigil teistel kodanikel.

Äkki inimesed vaenavad geisid, sest nad ei tunne ise ühtki paari ja kardavad kõike endast erinevat. Hirm on vihale parim kütus.

Ma täitsa usun seda. Meie ja ka kõigi minu geisõprade maailmapilt on selline, et tuleb ise olla avatud ja positiivne. Teha häid tegusid ja olla hea inimene – see mõjutabki avalikku arvamust kõige rohkem.

Mida rohkem normaalseid inimesi tuleb avalikkuse ette ega häbene seda, kes nad on, seda vähemaks jääb ka hirmu ning viha. Sellepärast oleme ka Taneliga täiesti avalikult koos. Naispaaridele on see millegipärast raskem samm, ühe avaliku lesbipaari kohta tuleb ehk kümme tuhat kuulsat geipaari. Ma tegelikult mõistan seda ka, kui mõni eelistab olla kapis, ju siis on surve töökohast, perekonnast või ühiskonnast tervikuna nii tugev.

Me ei ole need inimesed, kes läheks tänavale röökima või endale mingeid õigusi nõudma. Milleks? Olen ennekõike eestlane. Mul on põhiseaduslikud õigused ja inimõigused juba olemas. Mis valitsus ja mis ajal selle ära vormistab, pole minu teha – karjumine seda protsessi ei kiirenda, pigem aeglustab.

Nagu ka vastandamine «meie» ja «nemad», sellist vastandamist näeb kahjuks mõlemalt poolt. Reaalselt keegi arvab, et minu künka otsast vaadates on neil «teistel» rohkem õigusi ja nad saavad oma elu tänu sellele rahulikult-õnnelikult elada? Silmakirjalikkuse, diskrimineerimise ja vaenamisega peavad iga päev hakkama saama ka heteropaarid.

Moegeenius avastas imelise loomuliku nipi, mis päästab ekraanisõltuvusest ja annab nii suurtele kui väikestele fantaasiamaailma tagasi. Mis see on? Vaata videost!

Praegu on käimas Tallinn Fashion Week, mile loovjuht sa oled. Miks on Eestile sellist moesündmust vaja?

Väga lihtne: selleks et viia mõni loominguline valdkond maailmakaardile, on vaja mastaapset sündmust. Üksiküritajad, kui head nad ka poleks, ei saavuta kunagi sama efekti!

Vaata VIDEOST Aldo tuliuut moeplahvatust Tallinn Fashion Weeki moelavalt:

Kui Tallinnal oma moenädalat veel polnud, kahtlesid paljud, kas see ikka veab välja… Vajalikkuses ei kahelnud keegi. Paljudel disaineritel on annet ülearugi, napib just etenduse korraldamise võimekust, ja TFW pakub selleks ideaalse platvormi.

Praegu on meil moeloojaid rohkem kui TFW lavale mahub, ka peame alati vaatama tervikut. Me ei saa kuidagi kokku panna eri käekirja ja tasemega kunstnikke, elamused peavad üksteist toetama, mitte segama. Mul oleks palju lihtsam niisama moekunstnik olla, aga ma pole küüned enda poole inimene. Mind ei huvita isiklik edu nii palju kui see, et Eesti moel tervikuna läheks hästi.

Tundub küll kahtlaselt üllas. Küllap kohtab Tallinna moeelus ka konkurentsi, kadedust ja intriige…

Ei saa ainult oma huvide eest seista! Koostöö viib alati kiiremini edasi ja nii jõuad kaugemale. Mina olen algusest peale tundnud vanema põlvkonna disainerite toetust ja nüüd aitan ise teisi edasi. Näeb ju kohe, kui kellelgi on annet, siis püüan teda innustada seda kasutama.

Täpselt samamoodi õpetab Tanel (Veenre – toim) välja noori ehtekunstnikke. Enamikust, kes üle laia maailma tema juurde praktikale kokku voorivad, on saanud nimekad kunstnikud. Täiesti vale oleks mõelda, et kasvatad endale konkurente. Kunstis saab areneda ainult loomise käigus. Tänapäeva maailmas pole enam kohta disaineritele, kes ei oska ise õmmelda ega lõikeid konstrueerida, teevad ainult kavandeid. Väga palju ideid sünnib materjalis. Kui erinevad on inimeste kehad! Sellist asja nagu standardinimene ei ole lihtsalt olemas!

Naised küll usuvad, et standard ikka on olemas. Lihtsalt me ise pole selle moodi.

Tead, sa ei kujuta ette, kui palju modellid põevad! Tüdruk, kellel on enamiku meelest perfektne keha, põeb pisarateni oma liiga peenikesi käsivarsi ja palub mul need kinni katta.

Paljud kardavad esimene kord disaineri juurde tulla, sest pole oma kehaga rahul. Aga moelooja ei riieta ju ainult modelle, vastupidi! Saledaid ja noori modelle kasutab kogu moemaailm puhtalt sellepärast, et laval toob väljavenitatud figuur disaini paremini esile ja noorukese modelliga, kelle karakter veel ei domineeri, on lihtsam samastuda. Keegi pole öelnud, et tavalised inimesed peaksid olema nagu modellid. Ei pea!

Modellid pole endaga rahul?! Seda on väga lohutav kuulda.