/nginx/o/2011/12/01/859692t1h6a96.jpg)
Detsembris oma 28. sünnipäeva tähistav Vanemuise teatri näitleja Maarja Mitt tunnistas ajakirja Eesti Naine detsembrinumbri kaaneloos, et pärast viimast kooselu, mis jääb lavakooli aega, õpib ta oma jalgadel seisma.
Maarja Mitt: nüüd õpin oma jalgadel seisma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodan, et kui olen selle selgeks saanud, siis see enam ei unune. Iseenda avastamine on olnud väga huvitav. Sõbrad, kellel on lapsed ja pere, ütlevad mulle, et peaksin väärtustama praegust aega. Aga inimene ihkab ju alati seda, mida tal pole…?» mõtiskles Maarja.
Kui see, keda praegu pole, ükskord naise ellu ilmub, tahaks ka, et nad alustaks heade sõpradena. See annaks kindlust, et kui armumise kõikemattev rõõm saab otsa, jääb igavesti alles ilus inimene, kellega rääkida ja keda armastada.
Praeguse elufaasi juures veetleb Maarjat see, et ta on sunnitud pidevalt otsuseid langetama, ainuisikuliselt vastutust võtma. «Tahaksin õppida, kuidas vaadata oma probleemidele üleval alla, jääda võimalikult objektiivseks.»
Veel tunnistas noor naine muu seas, et kuigi inimesed on huvitavad, väsib ta neist vahel ära. Samuti tunneb ta seltskonnas tihti, et tal pole teiste jutule midagi lisada.
«Mulle ei meeldi käibetõdesid pilduda, rääkida kaasa lihtsalt rääkimise pärast. Ütlen midagi siis, kui see teema mind tõesti käivitab. Mulle meeldib inimesi kuulata ja vaadata: kas või seda, kuidas nad oma kohvi või veini joovad.»
Loe Maarjast pikemalt ajakirja Eesti Naine detsembrinumbrist!