Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Venemaa viimase keisrinna Aleksandra sünge saladus, mille tõttu tema pojast kasvas väike füürer (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keisrinna Aleksandra
Keisrinna Aleksandra Foto: Shutterstock

Kirjutasime üleeile Venemaa viimase keisrinna Aleksandra kasvatamisvõtetest, mis šokeerisid toona tervet Venemaa ühiskonda, eriti aga kõrgema seisuse inimesi. Kuid Aleksandra oli ka tänapäeva mõistes siiski kaugel täiuslikust emast, tema hinge varjutas ja otsuseid mõjutas sünge saladus.

Aleksandral ja tema armastatul, keiser Nikolai II-l sündisid väikese vahega neli tütart – Olga (1895), Tatjana (1897), Maria (1899) ja Anastassia (1901). Muidugi tähendas see toona suurt survet saada veel vähemalt üks laps, kuna puudus nii oluline – troonipärija.

Õnneks sai rahvas juubeldada, kui Aleksandra uuesti lapseootele jäi ning 1904. aasta 30. juulil kõlasid üle pealinna Peterburi Peeter-Pauli kindlusest 301 kahuripauku – sellega tähistati oodatud troonipärija Aleksei sündi. Linnatänavad täitusid pidutejatega ning kirikukellade heli oli vaat et kurdistav.

Tagasi üles