Palju õnne, Barbie!

Barbiet, kes sai täna 60, müüakse maailmas endiselt igal aastal 58 mijonit tükki. Foto: Diane Bondareff/AP

Kuuldused Babrie surmast liiguvad visalt, kuid on endiselt liialdatud. Barbie muutub, kuid ei kao, ja seda mitmel põhjusel. Mänguasju, mille mõju ulatub aastakümneid kaugele üle lastetoa ukseläve, pole palju. Kahtlemata on Barbie tootja Mattel ka pühendunud arendaja ja järjekindel turustaja, kuid ainult ettevõtte tahtmisest ei piisa. Kui poleks väikseid tüdrukuid, kes unistavad suureks saamisest, ja suuri tüdrukuid, kes oma suureks saamises süüdlast otsivad, oleks ka Barbie veel pelgalt muuseumieksponaat.

Umbes sama kaua kui Barbie on olnud populaarne, on ta olnud ka patuoinas. Teismeliste tüdrukute ja noorte naiste söömishäired ja kehatajuprobleemid – süüdi on Barbie. Ebaproportsionaalselt suur huvi oma välimuse vastu – süüdi on Barbie. Moetundlikkus – Barbie. Poodlemine kui meelelahutus – ikka Barbie.

Jah, tunnistavad kriitikud, maailm on mitmetahuline ja erivärviline ning leidub muidki tegureid, mis noori ja naisi tühisusele tõukavad, kuid Barbie on nende hulgas. Barbie ei räägi (vähemalt mitte veel), tal pole ametiühingut ega muud kaitsvat katusorganisatsioonid. Nii et ta on mugav ohver, kelle peal välja elada pahameelt selle üle, mida ise endalt nõuad, aga täita ei suuda. Tahad näiteks saledamat pihta ja rõõmsamat meelt, aga ikka sööd mossis näoga saiakesi? Siis on ju imelihtne pahane olla oma tahtmise, mitte tahtejõu puudumise pärast. Ja kes selle tahtmise pähe pistis? Barbie!

Ja muidugi teised – Barbiet on hea süüdistada ka siis, kui teised naised ja tüdrukud pole sellised, nagu me tahame. Jällegi, hulga põhjuste hulgas torkab Barbie silma nagu hambaork. Barbie on naiste patuoinas. Meestel ei paista olevat iidolit, kellele omaenese puudusi inkrimineerida.

Aga Barbiele on kriitika nagu hane selga vesi. Kuni Barbie torsot ei vormita ühtlaseks toruks, leiab alati keegi, et nuku keskkoht on liiga peenike, puus liig kitsas ja rind liiga kõrge. Ent Barbie ei ole ju inimene. Ta on nukk, mänguasi. Sama elus nagu lillevaas ja peaks olema ka sama mõjus – kena vaatepilt, kuid ei enamat. Igaüks, kes on proovinud printsessi joonistada, mõistab, et printsessi piht peab olema peenike, sest muidu ei näe ta välja nagu printsess.

Barbie tootja Mattel peab aga aeg-ajalt ikkagi kriitikaga arvestama. Nüüd, kui inimesed on hakanud oma ümaratesse kehavormidesse leplikumalt suhtuma, on ka Mattel Barbiet inimesesarnasemaks muutnud. BBC kandis Curvy Barbie (ingl k curvy – kurvikas) proportsioonid üle päris naisele ja võrdles tulemusi keskmise Briti naisega. Keskmise Briti naise rõivasuurus on nr 42, Curvy Barbie, kui ta oleks täiskasvanud naine, mahuks aga kenasti riietesse nr 36. Nii et tegelikult üldse mitte kurvikas, kuigi nukk näeb esialgsega võrreldes toekam välja. Tundub, et põrgutee on tõesti sillutatud heade kavatsustega: kui nukk, mis enne oli ebarealistliku kehaga, tehti realistlikumaks, kuid selle tagajärjel mõjub ka realistlik keha töntsakana, siis kas selline muundamine ikka päriselt teenib oma eesmärki?

Mõistetav, et naisekumerustega mänguasi põhjustas möödunud sajandi keskpaigas aastakümneteks elevust. Ent Barbie on ikkagi ainult nukk, imeilus (kuigi veidi ilmetu), printsessi moodi nukk. Ta ei pea olema eeskuju ega väärtuste kandja, aga ta on fantaasiarikas mänguasi väikestele ja väikeste kaudu ka suurtele.