Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas sinu lapsel on neofoobia? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Aleksei Ivanov / PantherMedia / Scanpix

Peaaegu kõigil lastel on periood, mil nad söögilauas tujutsevad. See kuulub aju loomuliku arengu juurde. Seda nimetatakse neofoobiaks (uudsusekartus) ja see reaktsioon on eriti intensiivne neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel, mil 77 protsenti lastest keeldub maitsmast neile tundmatut toitu.

Perekeskus Sina ja Mina Gordoni perekooli koolitaja Annika Kannenberg tegi vanematele Isabelle Filliozati raamatu «Ta teeb seda meelega» põhjal lühikese kokkuvõtte laste toiduga pirtsutamise teemal.

Tuntud toitude juures püsimine on seotud turvalisusega. Sel kriitilisel ajal võib jääda puutumata ka lemmiktoit, kui see on teistmoodi serveeritud. Kui probleem kestab ja muutub valdavaks, võib see vajada eritähelepanu. Kui laps on kõigil toidukordadel nõus sööma vaid üht ja sama toitu, viitab see ärevusele.

Mõned soovitused:

1. Laps on kergemini valmis sööma puu- või köögivilju, mida ta on ise korjanud või toiduks valmistanud.

2. Õpeta lapsele maitsetega seotud sõnu, nagu vürtsikas, magus ja krõbe, et ta ei saaks keelduda toidust sõnadega «mulle meeldib, mulle ei meeldi».

3. Mida rohkem me mingi toiduainega harjume, seda rohkem see meile meeldib. Paljud eksperimendid on seda tõestanud. Seega, kui laps ühel päeval keeldub mingist toiduainest, pole õige loobuda talle seda rohkem pakkumast. Edaspidi võib see talle meeldima hakata. Laps harjub korduvalt serveeritud toiduga, sest see ei tekita enam reaktsiooni: «Tagasi lükata! Oht! Võõras toit!»

4. Nähes teisi lapsi isukalt süües, saab laps julgust neid jäljendada. Söögem ka kodus isukalt, see on nakkav.

Tagasi üles