Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/22/11808849t1h201c.jpg)
Eks tead ju sinagi, et aju teeb aeg-ajalt alateadvusega trikke. Sinu mõistus on tulvil erinevatest eelarvamustest, mis põhinevad varasematel kogemustel. See ei kehti loomulikult mitte ainult sinu, vaid tegelikult meie kõigi kohta.
Me oleme kõik just kui kaasvangid vaadates maailma läbi trellide, mille olemasolu oleme tegelikult juba ammu unustanud, vahendab Lifehack.org. Meie mõtlemist piiritlevad erinevad uskumused ja eelarvamused moonutavad arusaami. Nende eelarvamuste tagajärjel võivad tekkida aga vead hinnangute andmisel.
Ja mis kõige hullem - see kõik toimub sügaval alateaduvses ja seepärast saame me sellest ka vaevu aru. Oluline on pöörata tähelepanu nendele korduvatele mõttemustritele, sest seeläbi näeme ka vigu, mis ajutegevuses tekivad. Toome teieni seitse mõtlemise viga, mida on võimalik tähelepanelikkuse abil ületada.
1. Sinu jaoks on tähtsam vältida kaotust või ohtusid kui pingutada eesmärkide täitumise nimel
Tuleta meelde viimane kord, mil vaatasid kinos kohutava filmi lõpuni vaid seetõttu, et olid pileti eest suure raha välja käinud. Sa pole ainus. Tõde seisneb selles, et enamik meist kannataksid pigem kinos ebakvaliteetse ja igava filmi saatel, kui teeksid samal ajal midagi nautimisväärsest enda ajaga, mis ometi on elus üks kõige hinnalisematest väärtustest.
Miks? Vastus antud küsimusele on lihtne - me soovime, et raha, mida oleme kulutanud, oleks seda väärt ja pakuks meile midagi. Lähtudes sellest soovist kipume mõnikord raha ajast olulisemaks pidama. Evolutsiooniteooria kohaselt on inimeste kalduvus vältida pigem ohtusid kui maksimeerida enda võimalusi, andnud neile suurepärased ellujäämisvõimalused kiskjate seas.
See tendents on aga põlvkonnalt põlvkonnale edasi liikunud. Seepärast domineerib sinus soov minimeerida kaotust võimaluste maksimeerimise üle. Tänapäeva maailmas ei ole see aga enam vajalik. Näiteks suurepärane ettevõtja Steve Jobs on sellest paradoksist läbi murdnud ja seeläbi elab ta oma elu ka täiel rinnal.
Hea viis, kuidas oma elule läheneda, on esitada endale küsimus: «Mida ma tahan kõige enam elult saada?». Umbes nii nagu tegi Steve Jobs, kui ta igal hommikul peeglisse vaatas. Niiviisi toimides tõmbad loomulikul teel endale ligi seda, mis annab elule Sinu silmis väärtuse ja võimaldad unistustel reaalsuseks muutuda.
2. Sa ennustad võimaluste esinemise sagedust valesti
Kujuta endale korra ette, et viskad õhku mündi, millel on 50/50 võimalus maanduda su käe peale kas kulli või kirjana. Ütleme, et münt maandus viimasel kahekümne kolmel järjestikusel korral kullina. Lähtudes oma kogemusest eeldad, et ka kahekümne neljandal korral maandub münt samuti kullina.
Tegelikult on see vale oletus, sest hoolimata eelnevatest kogemustest võimalused ei muutu. Šansid on jätkuvalt 50/50. Tõsiasi, et viimased kakskümmend kolm korda maandus münt kullina, ei mõjuta järgmise viske tõenäosust mitte kuidagi. Hoolimata selle fakti teadvustamisest, on sul siiski irratsionaalne kalduvus oodata eelmistel kogemustel põhinevat tulemust.
Õnneks leidub sellele probleemile väga lihtne lahendus - tähelepanelikkusel põhinev lähenemisviis, mis seisneb mõttepausis ja sügavas hingetõmbes. Sügavalt sisse hingamine lülitab vaimu välja irratsionaalsetest mõttemustritest. See sunnib sind korraks peatuma, taasühinema enda ratsionaalse «minaga» ja samuti loob avarust sinu mõttemaailmas. Hinga lihtsalt sügavalt sisse ja näed, kuidas ratsionaalne mõtlemine sinus taas võimsust võtab.
3. Sa veenad end oma halbade valikute headuses
Kas oled kunagi proovinud veenda end selles, et järjekordse kingapaari ostmine, mida sa tegelikult ei vaja, on igati mõistlik otsus? Kui nii, siis varjutas sel ajal sinu mõtteid kognitiivne dissonants. Kognitiivne dissonants on nähtus, mis ilmneb siis, kui peas on kaks või enam tunnet või teadmist, mida sa ei saa enda sees korraga hoida. Sa soovid näha end inimesena, kelle otsused on praktilised ja õiged, kuid vale või lihtsalt mõttetu otsus vastandub sellele imagole.
Seega proovid sa end veenda oma kehva otsuse õigsuses, et kuvand sinust kui õigete ja nutikate otsuste tegijast jääks püsima. Kuidas vältida kognitiivset dissonantsi? Selleks tuleb teadlikult pöörata tähelepanu enda kalduvusele ratsionaliseerida halbu otsuseid. Niiviisi toimides oled otsuste tegemisel sellest tendentsist rohkem teadlik.
Olles kõigest inimene, tuleks sul lihtsalt aktsepteerida tõsiasja, et ka sina võid aeg-ajalt langetada valesid otsuseid (ja see on täiesti normaalne, seni kaua, kuni sa nendest midagi õpid). Lastes lahti vankumatust kujutlusest endast kui «õigete otsuste tegijast», on sul kergem tunnistada vigade ilmnemist otsuste tegemisel.
Tähelepanelikkuse abil mõistad enda kalduvust ratsionaliseerida halbu otsuseid ja seeläbi saad vigadest midagi õppida. Niiviisi toimides muutub sinu otsuste langetamise oskus igati paremaks.
4. Sa pöörad rohkem tähelepanu informatsioonile, mis sobitub sinu uskumustega
Kas oled kunagi tähele pannud, mis juhtub peale uue auto ostmist? Pärast seda, kui oled salongist sellega välja sõitnud, hakkavad sulle teised uued autod rohkem silma kui kunagi varem. Seda seepärast, et sinu aju pöörab alateadlikult tähelepanu informatsioonile, mis on seotud sinu hetkelise reaalsusega.
Kas kaldud pigem inimeste poole, kellel on sinuga sarnased väärtused ja uskumused? Või eemaldud neist? Suure tõenäousega suhtled sa meeleldi pigem inimestega, kelle põhitõed ei ole vastuolus sinu omadega. Sind tõmbab loomupäraselt ideede ja informatsiooni suunas, mis kinnitavad ja tugevdavad sinu uskumusi. Seetõttu on ka oht muutuda kitsarinnaliseks tegelaseks, kelle mõtlemine on piiritletud ja loomingulisus pärsitud.
Eelnev mõttekäik ei tähenda sugugi mitte seda, et sa ei peaks sõbrustama inimestega, kellega sinu maailmavaade ühtib. Oluline on lihtsalt tõsiasja aktsepteerimine, mille kohaselt sinu väljavaadetele vastanduvad perspektiivid on samuti kellegi silmis tõesed ja õiged. Seda isegi juhul, kui sa nendega subjektiivselt ei nõustu.
Kahjuks tolereerivad ainult üsna vähesed meist enesele täielikult vastanduvaid arusaami. Neil, kes seda suudavad, on paremad väljavaated loominguliseks ja vaimseks arenguks. Samuti tähendab see seda, et inimene väljub end piiravatest kammitsatest ja suudab ühtäkki asjadele, olukordadele läheneda täiesti uuel viisil, mis omakorda võib suurel määral parandada üldist heaolu ja elukvaliteeti.
5. Sa näed tihti peale edu valede tegurite tulemina
Kas ühest tippude tipus asuvast ülikoolist nagu Harvardist tulevad hiilgavad lõpetajad seetõttu, et ülikool pakub suurepärast õppeprogrammi või peitub selle taga siiski tõsiasi, et Harvardi ülikooli valitakse lihtsalt ainult kõige targemad õpilased, kes õppeprogrammi üliedukalt läbida suudavad?
Võib väita, et ambitsoonikad Harvardi ülikooli tudengid saavutaksid suure tõenäosusega edu ükskõik millises õppeasutuses. Sellegipoolest on üsna tõenäoline, et me seostame antud ülikooli lõpetajate edu pigem institutsiooni endaga kui õpilaste tarkuse ja edule orienteeritud meelega. Harvard võtab vastu ainult suurepäraseid kandidaate, kelle tegemisi saadab ühel või teisel viisil edu.
Kirjanik Rolf Dobelli on öelnud, et professionaalsed ujujad ei omanda ujuja füüsist range treeningu tagajärjel. Olukord on hoopis pöördvõrdeline - nendest saavad professionaalsed ujujad seetõttu, et nad sündisid ujumist soodustava füüsisega. Teisisõnu on nende kehakuju tippsportlase karjääri soodustav tegur. Loomulikult on oluline ka treenimine, kuid ilma vastava füüsisega ei saaks tulemused iialgi nii head olla.
Milles seisneb siinkohal küsimus? Probleem seisneb selles, et me näeme edu kui valede tegurite tulemit ja loodame seeläbi lootusetult edukaks saada. Selleks, et need mõtlemise «apsud» ei varjutaks meie selgeid väljavaateid, tuleks olla eelkõige sellest teadlik ja võtta õppust erinevatest situatsioonidest, mida igapäeva elu meile ette sööstab.
6. Sa lased enda taju manipuleerida
Mäletad neid teksapükse, mille tavahinnaks oli 60 eurot, kuid mille sina said allahindluste hooajal kõigest 30 euroga? Soodne tehing, kas pole nii? Tegelikult on need püksid väärt ainult 15 eurot. Kas tundub ikka soodne tehing? Ega eriti vist mitte. Sa oled langenud kognitiivse eelarvamuse ohvriks, mille kohaselt mõjutab sind kõige rohkem esmane kuuldud või nähtud informatsioon.
Esimene osa teabest jääb esmaseks võrdlusaluseks, millest hiljem hinnangute tegemisel lähtutakse. Kauplused kasutavad kognitiivse eelarvamuse nähtust selleks, et sa veelgi enam nende kaupu ostaksid. Kujuta endale ette, et astud kauplusesse, milles tervitab sind ukse peal suur kollane silt kirjaga: «Allahindlus, kõik särgid miinus 70 protsenti. Kiirusta, allahindlus lõpeb täna!» Nähes antud silti, võid endamisi mõelda: «Ma ei tulnud täna ostukeskusesse küll särki ostma, kuid see on niivõrd hea pakkumine, et ma ei saa sellest loobuda. Pealegi on kallid riided kvaliteetsemad kui odavad.» Nii sa siis ostadki lõpuks antud toote.
Kui selle särgi alghind oleks olnud sama, mis ta pärast soodushinnaga oli, poleks sa seda arvatavasti heaks tehinguks pidanud. Teadmine, et särk on 70 protsenti madalam alghinnast, tekitab sinus huvi. Sa oled alateadlikult mõjutatud alghinnast, mida kauplus sulle representeerib. Inimene kaldub loomupäraselt võrdluse põhjal hinnanguid tegema. Täiendava informatsiooni puudumisel lähtume hinnangute tegemisel alateadlikult alghinnast.
Kuidas sellest tendentsist üle olla? Kõige tähtsam on olla teadlik sellest, kuidas meid mõjutab alghind, mida firma «normaalse» hinnana esitab. Oluline on teada, kust esmane informatsiooni killuke pärineb. Kõik taandub suutlikkusele ja soovile panna kriitiliselt tähele seda, mis toimub mõistusega olevikus mingil antud momendil. See on tähelepanelikkuse põhialuseks.
7. Kui valikuid on korraga liiga palju, kaob sul kontroll enda otsuste üle
Kas mäletad situatsiooni, mil sul oli liiga palju valikuid ja seetõttu ei otsustanud sa lõpuks mitte ühegi kasuks? See on kurikuulus valikute paradoks. Kui meie ees on liiga palju valikuid, lülitume me otsustusvõimetuses tihti peale lihtsalt välja. Kõike on meie jaoks korraga liiga palju ja selle tagajärjel ei pruugi me lõpuks ühtegi otsust vastu võtta.
Vastupidistel juhtudel valime lihtsalt midagi ära, et olukord või probleem lahendatud saaks. Tänapäeva informatsioonist tulvil ühiskonnas on valiku paradoks üsnagi suur probleem. Kuidas antud probleemile lahendust leida?
Väga lihtne - piiritle enda valikuid. Kõrvalda juba eos süstemaatiliselt valikud, mis ei ole asjakohased. Pööra tähelepanu sellele, mida soovid antud situatsioonist tegelikult saada ja keskendu vähem valikute kvantiteedile. Niiviisi toimides on sinu eesmärgid selged.