Üdini punane Helene Johani ei suutnud leppida vaid Nõukogude võimu raamatute hävitamise plaaniga

Helene oli armunud raamatutesse. Temast sai raamatukoguhoidja, hiljem bibliograaf ja õppejõud. Kunstis andeka venna Hando Mugasto kaudu tutvus ta Tartu kunstnikega ja leidis endale nende seast ka abikaasa Andrus Johani. Aira Kaal on oma sõbrannat iseloomustanud: «Helene oli alati elav, plahvatav ja kiire reageerimisega, äge vaidleja.»

1941. aasta jaanuaris määrati Helene Tartu rahvahariduse osakonna juhatajaks. Moskvast saadetud «spetsialistid» ajasid teda nii mitmelgi korral oma otsustega pahuraks. Nii nõuti temalt, et ta laseks lahti kõik vabariigiaegsed koolidirektorid. Prantsuse Instituudi laemaalingutega ruumid sunniti andma saapatööstuse kingseppadele. Aga ega tal vastuvaidlemise võimalusi eriti olnud. Haritlaskonnale vaadati niigi kui töölisklassi vaenlasele ja intelligent sai sõimusõnaks. Kõiki koolidirektoreid ta lahti lasta ei jõudnud, selle probleemi lahendas Helene eest suuremalt jaolt küüditamine.