Mis tõmbab uue aasta kõige paremini käima? Eks ikka hüpe mugavustsoonist välja. Näiteks jääkülma merre, Head eeskuju annavad saarlased: Karsumm tõstab tuju, parandab tervist, liidab kogukonda ning teenib ka heategevuse eesmärki.
VIDEO: Paljad inimesed jäises vees
Orissaare jahisadama kaipealne on rahvast puupüsti täis. Jõudu koguv tuul annab märku lähenevast tormist ning enamikul kail seisjatest on jopekapuutsid silmini tõmmatud. Samas aga silkab ringi ka ujumisriietes ja naerunäoga tegelasi, kes end jäätükkide vahele merre suplema sätivad. «Head uut aastat kõigile!» hüüab kaile joostes rõõmus heledapäine mees, kes juba järgmisel hetkel valju lartsatusega kailt merre kargab. See on Heiki Hanso, kelle eestvedamisel saab aasta esimesel päeval teoks juba kuues Saarlaste Karsumm.
«See on kogukonna kokkusaamine, kus omakandi rahvast näha, head uut aastat soovida ja koos merre hüpata. Heategevuse mõõde lisab veidike motivatsiooni, et ennast ületada – iga vette hüpanud inimene annab ju oma panuse,» selgitab ta heatujuliselt. «Karsummiga kogume raha mingi kohaliku keskkonnaküsimuse lahendamise heaks.» Loogika on lihtne: iga vette karanud kodaniku pealt saavad ettevõtted ja eraisikud annetada. Asi toimib väga edukalt, nii on aastate jooksul korda tehtud mitu Väikese väina kraavi ning panustatud kodukandi arengusse mujalgi.
Saarlaste Karsumm
1. jaanuaril hüpatakse Orissaare jahisadama kailt üheskoos jäisesse merre, et ületada ennast ning anda panus heategevusse. Sel aastal kargas merre 56 inimest. Igasugune toetus nii ettevõtjatelt kui eraisikutelt on teretulnud.
Annetuse saab teha: Väikese Väina Selts, EE862200221062535761.
Kogutud summa läheb Orinõmme kraavi (Lipi jõe) kudevõimaluste taastamiseks ning teiste Väikese Väina Seltsi tegevuste fondi.
Kasukad ja bikiinid
Mis siis ikka – külm vesi mulle meeldib, aga kui karastava suplusega saab ka miskit kasulikku korda saata, tekib veelgi kangem tahtmine kaasa lüüa. Koorin sooja suusajope seljast. Adrenaliin lööb kohe üles, nii et külma ei pane tähelegi. Pealegi tean, et kui esmalt tundubki, et jäine vesi lööb hambad säärde, kaob ebamugavustunne kiirelt. Välja tulles hakkab hiiglama mõnus! Suured roosad rahulolulained löövad üle pea, tuju on taevalik, keha reibas, energiat ülevoolavalt palju. Liialdamata võin öelda, et jääaugujärgne hingerahu ja eufooria kokteil on üks mõnusamaid, kogu keha haaravaid elamusi, mida ma üldse tean.
Muu seltskond kail näikse jagunevat kaheks. «Hullud olete!» kostab ühe karvase jopekapuutsi vahelt. Enamik siiski innustab ning julgustab kahtlejaid, kel ees esimene talisuplus. Kaks kaunitari võtavad käest kinni, et oleks julgem hüpata. Hetk hiljem selgub, et ega siin nalja polegi: mõlemal tekivad ehmatusest krambid. Õnneks on kiired abimehed sekundiga vees ning aitavad paanikas hädalised kaldale, aga olnuks nad üksi…
«No eks ta rohkem sihuke šokivärk kehale ole, mitte mingi tervisesport. Kõik on enda vastutada,» nendib Hanso. Ta ise on külma veega juba ammu sõber, temaga ei juhtu midagi. «Nüüd on meil saun, selline väike luksuselement ka siia juurde tekkinud, nii et saab seda meeleolukat karastamist mitmeid tunde nautida.» Talisuplusesõprade rõõmuks jääbki fännide püsti pandud saun Orissaare sadamakaile – lepi vaid Väikese Väina Seltsiga aeg kokku, tee võimalustekohane annetus ja talvine rannapidu võib alata!
Saun on sõbralikku rahvast tihedalt täis, üks viskab leili, teine nalja – tõeliselt tore koht sõbrunemiseks. Taliujujate vahel tekkib isevärk vendlus, on ju igaüks äsja eneseületusega hakkama saanud. Samas pole sel hobil mitte mingeid piiranguid, igaüks saab sõltumata soost, vanusest või sportlikust vormist kaasa lüüa. Kuigi esmapilgul paistab kogu seltskond noor ja elurõõmu täis, on see mulje petlik – inimesi on igas eas, kuid tänu külmale veele püsivad nad vormis ja reipad nagu kutsikad.
Rõõm ja adrenaliin
Tuju on nii hea, et lehvin veel jupp aega hommikumantlis ringi ning uurin, mida teised talisuplejad tunnevad.
«Väga mõnusa tunde annab! Äratab üles.»
«Adrenaliin!»
«Ülimõnus! Mitte ühtegi muret pole enam maailmas.»
«Meil on see perekonna värk, mu vanaema on üle viiekümne aasta jääaugus käinud. Selline igapäevane mõnus väike eneseületus.»
«Mina polnud kunagi varem proovinud. Praegu ei saa aru, mida ma üldse kartsin!»
Kõigil on suud kõrvuni ja silmad säramas, mitte ühtegi norgus nägu, mitte keegi ei kurda.
«Tasub kindlasti ära proovida,» julgustab Hanso. «Meil oli siin üks 48-aastane mees esimest korda. Alguses kirus mind maapõhja, aga siis läks merre ja pärast ei saanud teda enam väljagi, nii hakkas meeldima. Viis korda tegi sauna ja külma merd, arvas, et igavene vinge!»
Mõni ikka niheleb kahtlevalt, ujukad olevat küll kotis, aga… «No ma ei tea… Ma proovin järgmine aasta.» Samas, uus aasta alles algas – parim aeg teha midagi uut on just nüüd! Tundmatu näib hirmuäratav, aga niipea kui külma vette ronid, saab see juba tuttavaks ja karta pole enam miskit.
Jäine iluravi
Selge see, et midagi ülemäära mõnusat enese talvisel rannal paljaks koorimises ja jääkülma vette ronimises ei ole. Pigem ikka eneseületus, isegi kui teed seda sajandat korda. Mõnele piisabki motivatsiooniks sellestsamast eneseületuse rõõmust – tundest, et kui ma saan iseendaga hakkama, saan elus kõigega hakkama! Teist tõukab tagant heategevus: muidu ei läheks, aga kogukonna heaks teen seda küll! Kolmas tahab konkreetsemat kasu saada. Talisupluse puhul on plusse õnneks hulgi: igavese nooruse eliksiiride seas pole tänaseni olemas midagi tõhusamat kui jääkülm vesi. See ehmatab keha heas mõttes uuesti ellu. Ainevahetus kiireneb ja naharakud hakkavad hoogsalt uuenema. Nende protsesside aeglustumine aastate möödudes ongi vananemine, vähemasti selle välised märgid.
Sama virgutavalt mõjub karastus vaimule. Kui hing on noor ja meel reibas, ei tee mööduvad aastad muhvigi. Olen oma silmaga näinud kepsakat, heas vormis tütarlast, keda tagantvaates pidasin endast nooremaks. Näo järgi pakkusin, et ehk 50 aastat tal ikka juba on, kuid paar rõõmsa inimese kortsu ei võtnud tal võlu küll grammigi vähemaks. Tõde oli aga täiesti rabav: tegemist oli 93-aastase eluaegse talisuplejaga!
Kes on laisk treenija, saab samuti kergemalt läbi, kui aeg-ajalt külma vette sulpsab. Sooja tootmine on ülisuure kalorikuluga ettevõtmine. Hilisem rammestus kehas annab koormusest selgelt märku, isegi kui vees olid vaid minut-paar. Kui kõik, mida sa hea välimuse ja nooruslikkuse hoidmiseks teed, on regulaarne külma vette kargamine, oled kokkuvõttes ikkagi omadega mäel!
Mõni tulihingeline loeb ja otsustab ahnelt: kolin kohe pikemaks jääauku, saan kõike head topelt. Kahjuks nii see pole. Mõõdukus on alati kasulik, kuid taliujumise juures lausa hädavajalik. Keha külmataluvus paraneb tibusammhaaval, jõuga seda kiirendada ei saa. Ning ülearu tihti ja kaua jäises vees ligunemine polegi enam hea, siis hakkab keha rasvast vabanemise asemel hoopis kaitsvat polstrit koguma. Mõelge hüljestele – tahad sa nendega sarnaneda? Nii et väike virgutav šokk on nii tervise, ilu kui ka hea tuju seisukohast parim, kord-paar nädalas.
Jäine hingeravi
Pingeid on tänapäeva tempokas maailmas nii palju, et vähesed leivad aega ja oskust neid maandada. Kui avastasin enese jaoks jääaugu imelise mõju, olin sõna otseses mõttes seitsmendas taevas! Ma olen keevaline natuur, süttin kergesti ja tegutsen aktiivselt. Hoogu minna on mulle kukepea, aga katsu sa seda hoogu maha saada… Aastaid oligi minu tavaline olek positiivne stress. Kõrgendatud meeleolus ja seiklusvalmis päeval, rahutu ja unetu öösel. Kuid jääujumine tegi asjad kohe klaariks ning õpetas auru välja laskma. Usun, et paljud meist vajavad seda pingemaandust, ja lausa hädasti, rohkem, kui ise arugi saame. Kogu aeg gaas põhjas on kiirtee tõsiste probleemideni nii vaimses kui ka füüsilises tervises. Ajaloolistes romaanideski saadeti neurootilised aadlidaamid tervisevetele, kus nad siis oma hüsteeriat jahedates allikates leevendasid. Stressi maandamiseks ja kehakeemia positiivses suunas mõjutamiseks on loomulikult palju meetodeid, külmašokk on lihtsalt üks paganama tõhus ja mõnus otsetee.
Orissaare saarlastest tasub eeskuju võtta. Ronida külma jääauku ning saada endale uueks aastaks parem tervis, parem tuju ja igavene noorus. Karsummil osalejad said ühtlasi anda oma panuse kodukoha elu edendamisse.
MIDA TALIUJUMINE SINUGA TEEB?
Parandab tervist – külmetushaigused võid kohe unustada! Külmaravist on abi väga paljude vaevuste puhul, seda on edukalt kasutatud aastasadu. Kui näed ebatavaliselt nooruslikku, reibast ja tervet eakat inimest, on tema tervise saladus tihti suplus külmas vees.
Parandab tuju – külmašokk vallandab kehas õnnehormoonide tulva ning alandab stressihormooni kortisooli taset. See on teaduslikult korduvalt tõestatud.
Sportlik sooritusvõime ning taastumiskiirus paraneb märgatavalt.
Kiirendab ainevahetust.
Aitab kehal mürkidest vabaneda.
Naharakud hakkavad turbokiirusel uuenema ning nahk tõmbab trimmi nagu teismelisel.
Tselluliit kaob – saab külmašoki ja põgeneb.
Kulutab tohutul hulgal energiat – regulaarselt harrastades on see tõhusa treeningu eest.
KUIDAS SEDA ISE TEHA?
1. Leia sõber, kellega koos asi ette võtta. Üksi ei ole turvaline – sind võivad tabada krambid, südametöö häired või astmaatiline šokk.
2. Enne vette hüppamist tee kindlaks, kuidas sa sealt hiljem välja saad.
3. Otsusta, et lähed vette. Müts võiks pähe jääda.
4. Mine vette aeglaselt, hinga rahulikult. Kasta end kindlasti kaelani. Esimesel korral piisab ka sellest, kui vaid hetkeks külma vette jääd. (Aga õige varsti tundub vesi juba soe.)
5. Kähku soojad riided selga ja sooja. NB! Alusta peast ja jalgadest, varbad võivad külmuda.
6. Soe jook või kuni 60-kraadine saun tundub jääaugu järel taevalik, aga saab ka ilma.
7. Saunast vette minna on psühholoogiliselt lihtsam, aga kehale kurnavam. Saun alles pärast merevett on kasulikum.
8. Taliujumine ei vaja mingit ettevalmistust ega sportlikku vormi, igaüks saab seda teha!
9. Ettevaatlik tasub olla südame- ja vereringehaiguste korral.
10. NB! Jääauku minnakse ainult kaine peaga. Alkohol ja külmašokk on liigne koormus isegi noore ja terve inimese tugevale südamele.
FOTOD: MARKO KÜLAOTS, ANNELI MEISTERSON, REIMO RÄNK, HEIKI HANSO, KRISTINA HERODES