Aino Bach oli Pallase üks andekamatest naisgraafikutest enne Teist maailmasõda. 1938. aastal kirjutas tema kohta kunstiekspert Hanno Kompus Päevalehes: «See naine on isiksus, keda ei saa ära vahetada kellegi teisega, sest tal on oma nägu. Ta võib ükskord rohkem haarata, teinekord vähem, aga ikka ta on Aino Bach; ning Aino Bach, triviaalselt ütelda, on juba mark.»