Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2018/10/31/11539095t1h1db8.jpg)
Kui sa kujutled külmaverelist mõrvarit, siis ilmselt kerkib su kujutluspilti mees. Statistika ütleb, et naised on mõrvarid 11 protsendil juhtudest, kuid see ei tähenda, et nende teod oleks kuidagi vähem õudsed.
/nginx/o/2018/10/31/11539095t1h1db8.jpg)
Katherine Knight söötis lastele nende oma isa liha
Knight töötas tapamajas, kuid otsustas siis panna oma oskused ka eraelus proovile. Aastal 2000 tappis ta oma elukaaslase John Price’i. Ta eemaldas surnukehalt naha ning lõikas selle tükkideks. Ajaks, kui politsei kuritöö avastas, olid osad mehe kehaosad juba toiduks valmistatud. Seejuures söötis Knight inimliha ka surnud mehe lastele.
Knight mõisteti aastal 2001 eluks ajaks vangi.
/nginx/o/2018/10/31/11538990t1hc8f6.jpg)
Krahvinna Elizabeth Bathory
Krahvinna hingel on üle 600 neitsi mõrva. Ungari rikkast perekonnast pärit Bathory kasutas ära oma mõjujõudu ja rikkust, et alamaid piinata. Aastal 1575 abiellus ta mõjuka krahv Ferencz Nadasdyga ning koos ehitasid nad oma lossi piinakambri. Allikate kohaselt tapsid nad üle 600 neiu vanuses 10-14, kasutades selleks eriti jõhkraid meetodeid – küünte alla lükati nõelu, nad seoti kinni, määriti kokku meega ning lasti seejärel karudel ja sipelgatel neid rünnata.
Naine pandi vangi alles aastal 1610, kui ta hakkas teenijatüdrukute asemel jõukamate perede tütreid sihikule võtma. Ta mõisteti süüdi 80 mõrvas aastal 1611 ning määrati vangi üksikkambrisse. Bathory suri aasta 1614.
/nginx/o/2018/10/31/11539058t1ha1b2.jpg)
Tillie Klimek
Klimek teenis Chicago piirkonnas endale välja reputatsiooni ning teda peeti mõjukaks selgeltnägijaks. Tema «nägemused» olid aga alati väga üheülbalised – nimelt ennustas naine oma abikaasade surmasid. Kuidagimoodi paistis ta alati teadvat, millal tema abikaasa sureb.