Uuring: rasvamaks ei ole lahendus!

Maks rasvumise vastu ei aita Foto: SCANPIX

Rasvumist püütakse pidurdada liigselt küllastunud rasvu sisaldavate toiduainete maksustamisega. Briti teadlaste värske uuring näitab aga, et see ei pruugi olla parim lahendus.

Suurbritannia Readingi ülikooli teadlased leidsid, et rasvaste toiduainete hinnatõus ei muuda ebatervislikult toituvate inimeste toitumisharjumusi, vaid annab valusa löögi madala sissetulekuga tarbijate rahakotile, kirjutab Novaator.

Selle asemel soovitavad uuringu autorid tervisliku toitumise promokampaaniaid.

Uuringut juhtinud Readingi ülikooli majandusteadlase Richard Triffini sõnul kajastub inimeste toidusedeli ja majandusliku olukorra ebavõrdsus ka kehakaalus. Madala sissetulekuga inimestel on üldjuhul kalduvus tarbida vähem täisteratooteid ja aedvilju ning rohkem rasvavõideid, õli, suhkrut sisaldavaid karastusjooke, pitsat, töödeldud liha ja suhkrut.

Uuringu autorid simuleerisid maksupoliitilise otsuse mõju, millega suureneks rasvaste toiduainete hind ühe protsendi võrra iga neis sisalduva küllastunud rasva protsendi kohta (näiteks 2,5 protsendilise rasvasisaldusega piima hind tõuseks 2,5 protsenti). Maksutõusu tasandamiseks ning puu- ja aedviljade tarbimise soodustamiseks rakendataks viimastele hinnatoetust, mis oleks täpselt nii suur, et korvata tarbijale kogu rasvamaksust tingitud väljaminekute suurenemine.

Euroopa erinevates riikides püütakse rasvumise vastu võidelda erinevalt – Taanis kehtb rasvamaks toiduainetele, mis sisaldavad liiga palju küllastunud rasvu, Soomes on magusamaks ning Ungaris kehtib kord, mis maksustab palju suhkrut, soola, kofeiini või süsivesikuid sisaldava toidu ja joogi.

Ülekaalulisus tekitab muret ka Eestis – 2008. aastal olid Eestis ülekaalus tervelt pooled täiskasvanud. Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa on Inglismaal tehtud uuringute põhjal Eesti elanike kohta välja arvutanud, et rasva- ja suhkrumaks aitaks Eestis aastas säilitada umbes 100 inimese elu.