Miks ei aita suhkruasendaja kaalust maha võtta?

Erinevad magusained. Foto: Martina Kovacova / PantherMedia / Scanpix

Kas teadsid, et mõnel juhul võivad kunstlikud magustajad olla isegi hullemad kui suhkur? Mida rohkem loed aspartaami, sukraloosi ja muude suhkruasendajate kohta, mida toidutootjad meie söögikraami sisse topivad, seda keerulisemaks läheb arusaam, mis siis ikkagi on tervislik, kirjutab oma blogis toitumisnõustaja Erik Orgu.

Üks räägib ühte, teine teist juttu. Teadusasutused on toiduainetööstusega erineval seisukohal ja see neid vastuolulisi väiteid toodabki.

Ära lase end lollitada: tehislikud magustajad ei aita kaalus alla võtta ega vormis püsida. Mõnel juhul võib neil olla isegi kahjulikum mõju kui pärissuhkrul.

Sõltub, kes uurib

Sattusin peale Kirde-Ohio Ülikooli käitumisteaduste analüüsile, kus leiti, et 100 protsenti tootjate poolt rahastatud aspartaamiuuringutest väitis, et aspartaam on ohutu. Samas leidis 92 protsenti sõltumatutest uuringutest täpselt vastupidist. Keda usud sina?

Üle maailma on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes 600 miljonit täiskasvanut ja 42 miljonit last ülekaalulised. Need numbrid on astronoomilised, võrreldes neid neljakümne aasta taguse seisuga. Nende aastate jooksul on tehislike magustajate osakaal suurenenud hüppeliselt.

Selle aja jooksul on selgunud, et inimesed, kes tarbivad tehislikke magustajaid regulaarselt, on vähemalt sama ülekaalulised ja sama tõenäolised diabeetikud ning neil on samasugused tervisemõjud nagu neil, kes tarbivad puhast suhkrut.

Arvamus, et «dieet», «light» või «madala kalorsusega» karastusjoogid ja snäkid on tee peenema ja tervislikuma keha poole, on saamas põrmustatuks.

Kuidas suudab miski, mis kaloreid ei sisalda, teha kedagi paksuks ja haigeks? 

Inimesed arvavad, et tehislikud magustajad on tervislikumad kui suhkur või arvavad, et dieet-karastusjookide joomine päästab neid kalorite lugemisest ning see uskumus annab neile võimaluse liialdada.

Aga on ka teine, salakavalam selgitus: tehislikud magustajad näivad rikkuvat seost selle vahel, mis sinu suus, ajus ja seedetraktis tavaliselt magusat süües juhtub. Esiteks ütlevad maitsmispungad ja aju seedetraktile, et magusa söömisel peab keha valmistuma suhkru lõhustamiseks. Pankreas hakkab tootma insuliini – hormooni – mis võimaldab kehal suhkrut glükoosina kasutada või siis ladustada. Kui sööd aga tehislikke magustajaid, ei saa seedetrakt kunagi oodatud suhkrut. See võib tõsta sinu soovi süüa midagi, mis päriselt ka suhkrut sisaldab – põhimõtteliselt tekitavad tehislikud magustajad teie seedetraktis «sügeluse», mida on vaja «sügada».

Mõned hiljutised uuringud vihjavad, et tehislikud magustajad häirivad meie mikrobioomi – keerulist mikroorganismide ökosüsteemi, mis soolestikus elab ja seedimist hõlbustab. Eriti huvitav on see, et tehislike magustajate poolt tekitatud mikrobioomi muutused võivad muuta sinu mao efektiivsemaks teatud toitainete omandamise suhtes. Kuigi esmapilgul see tundub hea, võib see üleomandamine olla ühenduslüliks kalorivabade suhkruasendajate ja kaalutõusu vahel – võtad toidust lihtsalt rohkem energiat vastu, kui seni seda teinud olid.

Kõik viitab sellele, et tehislikud magustajad on meile kahjulikud. Kas «meile kahjulik» tähendab ka «halvem kui tavaline suhkur», on veel hindamisel. Ise arvan ma, et tavaline suhkur on arvatavasti hullem. Kui skaalal on suhkur kümme ja vesi on null, paneksin ma tehislikud magustajad umbes numbri kuus juurde. Oma toitumiskavas ma kummalegi kohta ei näe.

Seega, ära lollita end järgmise light või zero calories tootega. Kui valid karastusjoogi ja dieet-joogi vahel, on ainus õige vastus puhas vesi.