/nginx/o/2011/02/23/522795t1h2fe3.jpg)
Sporditeadlane Kristjan Port selgitas ajakirja Tervis Pluss novembrinumbris, miks füüsiline pingutus nii mõnus on ja vahel lausa sõltuvust tekitab
Kristjan Port: sport on ajule nagu narkootikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Port märkis, et füüsiline pingutus on esialgu valuline, kuna raiskab keha ressursse, kuid ühest hetkest petame treeningu jätkudes aju ära ja ta arvab, et tegemist on tõsise olukorraga - keha nimelt «näeb» ainult füüsilist koormust ega oska eristada, kas seda põhjustab meelelahutuslik sportimine või põgenemine ohtliku looma eest.
«Siis käivitub protsess, mis vabastab ajus virgatsainete ja hormoonide kokteili, mille eesmärk on maskeerida väsimus- ja valutunnet ning tõsta üldist erutustaset - paraneb tähelepanu, kiireneb mõtlemine,» kirjeldas sporditeadlane.
Pärast füüsilise pingutuse lõppu kestab Pordi sõnul kehasiseste morfiinilaadsete ainete mõju veel mõnda aega, mis kajastub järgmisel päeval heaolutundena. Selle tunde kogemiseks peab treeningkoormus kehale natukene haiget tegema.
«Kui sportlane võimaldab organismil pärast treeningut piisavalt taastuda - annab kehale energia- ja ehitusmaterjalirikast toitu, väldib tarbetut energiakulu ja pakub ajule piisava unega taastumisvõimaluse - , annab keha märku oma uuest valmidusest koormust taluda mõnusalt aktiivse enesetundega,» lisas ta.
Loe ajakirja Tervis Pluss novembrinumbrist ka kahe treeningusõltlase pihtimust!