Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis igapäevast harjumust, mis võivad kahjustada su vaimset tervist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Leung Cho Pan / PantherMedia / Scanpix

Pealtnäha ohutud harjumused võivad teha rohkem kahju, kui sa arvatagi oskad.

Uue harjumuse kinnistamine on sama raske kui vanast harjumusest lahti saamine. Ometi on igapäevane rutiin nii oluline oma tervise hoidmiseks, kirjutab Thrive Global.

Sage Instagrami kasutamine

Kas pole üllatav, kui kergesti haarab käsi telefoni järele, et hajameelselt sotsiaalmeedia iga natukese aja tagant üle vaadata? Olgu see ühistranspordis, lõunapausi ajal või ka lihtsalt töö ajal, kui mõte uitama läheb ja pole tööisu. Vahel juhtubki, et telefon satub kätte juba liiga tihti, kui selleks vähegi võimalust on.

Kuigi see võib näida täiesti tüüpilise harjumusena, võib sage Instagrami jälgimine soodustada depressiooni. Mida rohkem sa Instagramis aega veedad, seda suurem on tõenäosus, et võrdled ennast teistega. Instagrami-modellidel on sinust ilusam keha, pidutsejatel põnevam elu, rikastel rohkem asju. Sotsiaalmeedia süvendab depressiooni rohkem kui paljud endale aru annavad. Teiste elu tipphetki nähes võib kergesti jääda enda elust väga vilets mulje, mis sest, et ka teised postitavad valdavalt vaid oma parimaid pilte.

Pidev virisemine

Kui midagi on mureks, on tõepoolest oluline end väljendada ja mitte pettumust endas hoida. Samas peab ka silmas pidama, et negatiivsed mõttemustrid võivad olukorra halvemaks teha. Halvast mõttest sünnib uus halb mõte ja see viib omakorda negatiivse suhtumise ja küünilise eluvaateni.

Püüa märgata, kui tihti sa midagi teistele kurdad. Normaalne on aeg-ajalt toriseda, kuid liialdamine võib sind viia negatiivsete mõtete nõiaringi. Virisemine on väga raske harjumus, millest lahti saada. Eriti raske on sellega tegeleda siis, kui sõbrad või töökaaslased on samuti harjunud kokku saades vaid kaebama ja vinguma. Nii kui märkad, et keskendud negatiivsele, püüa ringist välja murda ja oma sõnal sabast kinni saada. Ole tänulik ja mõtle, mis sul on hästi läinud. Kõlab klišeelikult, kuid sinu mõttel on suur jõud ja keskendudes positiivsele hakkad ka end paremini tundma.

Igahommikune kaalumine

Kahtlemata on hea, kui hoolid oma tervisest ja pead tervisliku kaalu hoidmist üheks oma eesmärgiks. Kaalu väga pingsal jälgimisel on aga palju ohte, sest kui see muutub sulle kinnisideeks, võib väiksemgi kaalukõikumine teha palju meelehärmi. Ise võid enda kaalumist pidada tavaliseks hommikurutiini osaks, kuid kui kaalulangetamine ei õnnestu või läheb väga vaevaliselt, rikub see sul igal hommikul tuju ära.

Kehakaal muutub väga palju ka ühe päeva jooksul, sõltudes veejoomisest, liikumisest, hormonaalsetest muutustest ja ka kellaajast. Ära ole enda suhtes nii nõudlik ja kui suudad, kaalu end vaid korra nädalas.

Telefoni kasutamine enne magamaminekut

Kui telefon on viimane asi, mida sa enne magamaminekut vaatad ja taas esimene asi, millele ärgates silmad sead, ei ole ka ime, kui sa öösel korralikult magada ei saa. See tuleb telefoniekraani sinisest valgusest, mis stimuleerib aju ja hoiab sind ärkvel veel umbes kaks tundi pärast viimast telefonikasutust.

Unetuse korral tuleks vähemalt tund aega enne magamaminekut vältida kõikide ekraanide – nii nutitelefoni kui ka teleka vaatamist. Loe hoopis raamatut, värvi värviraamatut, mediteeri või kirjuta päevikut.

Kohvi joomine enne liiklusesse siirdumist

Kui oled liikluskeerises sageli närviline või ärritunud, võiksid vähendada kohvi joomist enne rooli taha istumist. Kuigi kohv teeb erksamaks ja parandab süvenemisvõimet, võib see ka stimuleerida ärevuse sümptomeid nagu südame pekslemist, kehatemperatuuri tõusu, peapööritust ja õhupuudust.

Kui sa kuidagi ilma kohvita ei ärka, joo seda kodus vaid natukene ja manusta edasi, kui oled tööle jõudnud. Närviline liikleja võiks enne autosõitu juua hoopis taimeteed või sidrunivett.

Neid väikeseid harjumusi võib olla väga raske muuta, kuid neil on vaimsele tervisele suur mõju. Abiks võib olla mediteerimine, tänu millele õpid olema rohkem hetkes ja endale oma käitumist rohkem aru andma. Tervislikum päevarutiin aitab kaasa tugevamale vaimsele tervisele.

Tagasi üles