/nginx/o/2011/10/11/788092t1h12b0.jpg)
Paanika- ja ärevushäire võib näida kõrvaltvaatajale tühine, selle all kannatajale on aga olukord vägagi hirmus, kirjutab ajakiri Tervis Pluss.
Psühhiaater: ärevus on ohtlikum kui antidepressant
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui probleemiga ei tegele, võib sellest välja kasvada depressioon - ärevus ees, masendus järel, on arstide seas tuntud ütlemine. «Ärevus on kehale ohtlikum kui ükski antidepressant, ärevus on ajule nagu happevihm metsale, mis hävitab tasapisi, aga järjekindlalt,» ütles psühhiaater Mari Viik.
Paanika- ja ärevushäire vajab kompleksravi - lisaks tablettidele läheb vaja nii psühhiaatrit kui psühholoogi. Tarvis on jagu saada päästikutest, negatiivsetest mõttemustritest enese ja maailma kohta, ning katastroofikujutlustest, mis paanikat taastoodavad.
Mari Viik soovitab oma olukorrast teadlikuks saamiseks lugeda näiteks Aili Paju ja Riina Raudsiku raamatut «Stress kui asümmeetriline seisund». Abi on ka lõdvestus- ja hingamisharjutustest.
Paanikahoo sümptomid on: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu ja ebamugavus rinnas, pearinglus, higistamine, värisemine, kuuma- või külmatunne, paresteesiad ehk välise ärrituseta tekkivad ebameeldivad aistingud, derealisatsioon, depersonalisatsioon, hirm kaotada kontroll või minna hulluks, surmahirm.