Rakubioloogid seostavad pidevat stressi kromosoomi kahjustuste tekkimise ja pärilikkkusainet kaitsva valgu vähenemisega.
Stress kahjustab DNAd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni pole osatud täpselt selgitada, mis DNA stressi tõttu viga saab. Hiljuti avastasid aga Duke´i ülikooli teadlased mehhanismi, mis aitab stressi toimel pärilikkusaines tekkinud muutusi paremini mõista, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.ee.
Uurijad jäljendasid hiirte kehas stressi sel kombel, et süstisid neile adrenaliinisarnast ainet, mis mõjus beeta-adrenoretseptorite kaudu.
Neid retseptoreid leidub pea kõikide imetajarakkude pinnal. Nad reageerivad virgatsainetele ning mõjutavad näiteks lihastoonust ja südame tööd.
Teadlased leidsid, et selliselt tekitatud stressiolukord tekitas kehas muutusi, mille tõttu võisid hakata kuhjuma ka kromosoomi kahjustused.
Nelja nädala jooksul tehtud katsed näitasid, et pikaajaline stress viib kehas alla valgu p53 taseme. See valk kontrollib kahjustunud DNA parandamist ja rakkude programmeeritud surma ehk apoptoosi.
Muutused proteiini kodeerivas geenis on tihti kasvajate tekkimise põhjuseks. Bioloogid kutsuvad molekuli seetõttu naljatlevalt ka genoomi valvesõduriks.
«Hiirte abil loodud mudel võib aidata selgitada, miks krooniline stress tekitab inimestel erinevaid tervisehädasid,» ütles uurimuse autor Robert J. Lefkowitz.
Tema sõnul on p53 hulga vähenemine peamiseks põhjuseks, miks pinges närilistel esines palju kromosoomi muutusi.