Margit Hakomaa: kriisid on elu mootor

Margit Hakomaa. Foto: Marina Puškar/Postimees

Ärinaine Margit Hakomaa (40) ei loobuks oma kirevas ja kriisiderohkes elus ühestki mustast triibust, sest mustale triibule järgneb alati valge. Kuidas ta on suutnud kriisid ületada ja need enda kasuks pöörata, kirjutab ajakirjas Psühholoogia Sinule Ulvi Tüllinen.

Margit abiellus esimest korda noorelt – 18-aastaselt. Mees oli seitse aastat vanem, intelligentne ja suure lugemusega ning tegutses kirjanduse ja ajakirjanduse alal. Margiti võluski ta ära võimega puistata kirjanduslikke tsitaate nagu varrukast. Õige pea sündis tütar Mona, üsna abielu alguses ilmnesid mehel aga alkoholiprobleemid.

«Mona oli alles paarikuune ja mees jälle mitmendat päeva kadunud, kodus oli aga toit otsas. Oli kuldne talongiajastu. Pidin minema talongidega toitu hankima, aga last kaasa võtta ei saanud, sest tolleaegseid kärusid tuli meie auklikul tänaval kahe inimesega tassida. Palusin naabrinaist, et ta vaataks last, kuni poes jooksuga ära käin. Mäletan naabrinaise pilku. See kõneles rohkem kui sõnad: «Sa oled ikka halb ema, kui oma asjadega hakkama ei saa.»

Margit surus emotsioonid alla ja tormas poodi. Kui ta kohale jõudis, oli aga tohutu saba ning kui järjekord temani jõudis, oli kõik otsas.

Koju minnes jalutas Margit läbi kasesalust. «Ühel hetkel tuli puude tagant välja päike, nii et kõik ererohelised kaselehed sillerdama lõid. Tundsin selget ja puhast õnnetunnet. See oli väga eriline hetk, mis on mul siiani selgelt meeles. Läksin koju, keetsin kartuleid ja mõtlesin, et ega see olukord nüüd nii hull ka ei ole.»

See roheliste kaselehtede värelus on jäänud Margitit siiani saatma. «Iga kord keerulises olukorras mõtlen – ükskõik kui raske seis ei ole, otsustab inimene ise, kas olla kurb või rõõmus. On ju ometi kaks võimalust – kas ennast haletseda või mõelda, mis ma saan selle olukorraga peale hakata.»

Margiti esimene abielu ei püsinud kaua.

Naise sõnul on kõige ilusam see, kui koos on kaks tugevat inimest, kes jagavad omavahel õnne, kuid tegelikkuses on enamasti nii, et kokku minnakse ikka sellepärast, et ühe inimese puudus ja teise inimese puudus omavahel klapivad. «Nii oli minu esimese ja ka teise abieluga, sest otsisin pidevalt enesekindlust ja turvatunnet.»

Margiti teine abikaasa oli rikas Soome ärimees Auri Hakomaa, kellega ta elas koos ligi 12 aastat. Margit tunnistab, et nende suhtes oli kõik äärmuslik. «Suhe oli vaimselt rikastav ja maailma avardav, aga ka emotsionaalselt ahistav ja ebavõrdne.»

Abielust Auriga sündisid kaks vahvat poissi ja restoran Olde Hansa. Kuid Margiti elu üks raskemaid perioode oli siis, kui sündis nende vanem poeg, praegu kümnene Antti, ja selgus, et tal on autistlik arenguhäire.

Margit kutsub oma poega armastuse professoriks, sest just tänu temale on ta õppinud tundma tingimusteta armastust.

Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule augustinumbrist.