Hädas unetu lapsega: kuidas ravida lapseea insomniat?

Foto: Pixabay

Kui räägitakse lastest ja uneprobleemidest, kerkib enamasti silme ette pilt nutvast imikust, kes kuidagi magama ei suuda jääda. Tegelikult on ka paljud vanemad lapsed hädas uinumise ning katkendliku unega.

Kahjuks mõjutab magamatus lapse tuju ja käitumist kogu päeva jooksul, olles sageli käitumishäirete ning muude terviseprobleemide põhjuseks.

Lapseea insomnia all mõistetakse seisundit, kus lapsel on raske või võimatu uinuda, või ta lihtsalt ei puhka end korralikult välja, kuigi uneaeg tundub küllaldane. Ebapiisavast unest annavad aimu ärrituvus, meeleolumuutused, hüperaktiivsus, meeleolulangus, agressiivsus, tähelepanu- ja mäluprobleemid.

Mis põhjustab laste unetust?

Unedefitsiidi üheks põhjuseks on liiga hiline või juhuslik magamamineku kellaaeg. Sageli ei taju vanemad, kui palju lapsed und tegelikult vajavad. Tihti on lapse päevaplaan tihedam kui vanemal endal, sisaldades peale tavapärase kooli või lasteaia veel erinevaid trenne, huviringe, kodutöid. Oluliseks faktoriks unehäirete tekkimisel võib olla ka nutiseadmete ülemäärane kasutamine ning televiisori vaatamine.

Kuigi unevajadus erineb väga, sõltudes nii aastaajast, vanusest ja soost, peetakse normaalseks uneajaks 6-12-aastastel lastel umbes 10-11 tundi, teismelistel aga ligikaudu 9 tundi ööpäevas. Huvitav on seegi, et unevajadusest umbes 40 protsenti on seletatav pärilike teguritega.

Kui aga lapsel on mõistlik päevaplaan, kuid ööuni on siiski katkendlik või puudub sootuks, võivad olla insomnia põhjuseks halvad magamisharjumused, kofeiini sisaldavate jookide tarbimine, stress, obstruktiivne uneapnoe, ravimite kõrvaltoimed (sh antidepressandid, kortikosteroidid ja krambivastased ravimid), astma ( köha), ekseem ( sügelus), depressioon, ärevushäire, rahutute jalgade sündroom, autism, vaimsed häired, Aspergeri sündroom, kirjutab Very Well Family.

Kuidas ravida unetut last?

Kindlasti leidub vanemaid, kes soovivad lapse unetuse raviks retsepti, mis aitaks murest võimalikult kiiresti vabaneda. Teadlased ja arstid peavad esmalt kõige olulisemaks leida meditsiiniliste või psühholoogilised põhjused.

Näiteks kui lapsel esineb obstruktiivne uneapnoe ja tema hingamine  on raskendatud, siis võib-olla on vaja esmalt mandlid või adenoidid eemaldada. Või kui last vaevab astmast tingitud köha, võib lahenduseks olla sobivama astmaravimi määramine. Uneapnoe, astma või depressiooniga laps ei vaja mitte unerohtu, vaid eeskätt põhjuse väljaselgitamist ja ravi.

Laste unehäirete raviks määratakse unerohtu siiski vaid väga äärmisel vajadusel. Perearstikeskuse Leht ja Margus doktor Piret Leht kommenteerib: «Lapse unehäired on imikueas sage põhjus perearsti poole pöördumiseks. Hilisemas eas, alates väikelapse vanusest tullakse konkreetselt selle murega harvem - lastel esinevad kõhuvalud, peavalud, üldine väsimus või sageli ka käitumis- ja õpiraskused vms. Kõigi nende kaebuste põhjustajaks võib olla vähene ning ebakvaliteetne uni. Pahatihti ei oska vanem lapse unerežiimi kohta midagi öelda, eriti, mis puudutab teismeiga. Sageli pöördutakse arsti poole hoopis mingi muu murega, näiteks kõhu- või peavaluga, ning sellest, et laps ei maga, pole vanemal aimugi. Enamasti soovitame sisse viia kindla magamamineku kellaaja ning püüda seada nõnda, et voodi oleks mõeldud magamiseks, mitte lugemiseks, mängimiseks, televiisori vaatamiseks või söömiseks. Samuti on oluline lõpetada 30 -60 minutit enne magamaminekut videomängude mängimine, telerivaatamine, tekstisõnumite saatmine ja telefoniga rääkimine. Hea une saavutamisel on oluline ka igapäevane mõõdukas kehaline koormus, nt regulaarsed jalutuskäigud, tervisesport.»