Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naine väidab, et tunneb surma lõhna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ari Kala.
Ari Kala. Foto: Ari Kala/Caters News / Caters News Agency

Austraalia selgeltnägija, 24-aastane Ari Kala tunneb enda sõnul lõhnast ära, kui keegi hakkab surema. Oma «annet» peab ta mõttetuks, sest kedagi aidata ta nagunii ei saa.

Varem juriidilise sekretärina töötanud Ari loobus tavatööst ja otsustas meediumina karjääri teha. Esimest korda märkas naine erilist taju 12-aastaselt, kui külastas oma surevat onu ja tundis «haiglaselt magusat» lõhna, mida keegi teine tema peres ei tundnud, edastab The Sun.

Kui Ari nüüd kellegi küljes surma lõhna tunneb, jätab ta selle enda teada, sest usub, et see pole tema asi. Onu juures tundis ta surma lõhna ööl enne onu lahkumist. «Ma arvasin, et see on tema haigustest vaevatud keha lõhn, sest ma ei olnud seda varem tundnud. Aga keegi teine seda lõhna ei tundnud. Hiljem sain aru, et tundsin surma läheduse lõhna. Alates sellest ajast olen sama tundnud paljude väga eakate või surmaga lõppevate haigustega inimeste küljes – liiga palju, et selle üle arvet pidada.»

Ari Kala.
Ari Kala. Foto: Ari Kala/Caters News / Caters News Agency

Vahel on see Ari jaoks raske koorem. Varem oli tal tung midagi öelda, aga siis ta sai aru, et see ei ole tema kohus. «Ma ei ole kuidagi vaeva näinud, et seda arendada. See on üsna mõttetu – kuidas saaks see kedagi aidata? Kuidas saaksin ma selle lõhnaga inimeste juurde minna ja neid aidata? Mis siis, kui nad ei tea, et nad varsti ära surevad? Kui nad ei tea, ja mina seda neile ütleksin, oleks tulemus katastroofiline. Ma ei näe, et see oleks minu asi nende saatusesse sekkuda.»

Suures Sydney advokaadibüroos töötades tekkis Aril depressioon ja ta otsustas tegeleda oma kutsumusega. Nüüd juhendab ta teisi ja usub, et igaühel on sensitiivseid võimeid, mis on lihtsalt maha surutud. «Ma olen mõnest pereliikmest ja sõbrast ilma jäänud, aga see oli kõige parem otsus, mis ma olen teinud,» usub Ari oma valikusse. «Varem mõjusid internetitrollid mulle negatiivselt, aga ma olen õppinud, et imelik olla on okei, ja lihtsalt naeran nende üle.»

Tagasi üles