Füsioterapeut aitab: trikid ja hüpitamine last ei arenda - võimle beebiga targalt!

Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia/Scanpix

Esimesed kolm eluaastat on lapse arengus väga olulise tähtsusega, kuna just siis pannakse alus lapse hilisemale arengule, nii füüsilisele kui ka vaimsele, kirjutab Babysport OÜ füsioterapeut Urmi Kukk Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.

Beebi vajab sünni järgselt eelkõige vaja ema ja isa soojust ning lähedust ja rahu. Nii saab laps kõige paremini kohaneda uue keskkonna ja elurütmiga.

Lapse arengu seisukohalt on väga oluline teada, et kõik lapsed ei arene ühesuguse kiirusega. See sõltub väga paljudest teguritest – mitte ainult talle antud võimalustest, vaid ka pärilikest omadustest, temperamenditüübist, üsasisesest liigutuskogemusest ning sünnist. Nii arstidel kui ka füsioterapeutidel on lapse arengu jälgimiseks ja suunamiseks kindlad arenguetapid, mida lapse psühhomotoorses arengus jälgitakse. Selles artiklis keskendume ajalisele lapsele, kelle sünd möödus tavapäraselt.

Oma tegevuses füsioterapeudina olen alati tähtsaks pidanud varajase sekkumise põhimõtet. See tähendab, et kui last jälgida ja temaga tegeleda juba esimestest elukuudest alates, on võimalik mitmeid hilisemalt tekkida võivaid probleeme ennetada või olulisel määral leevendada. Kui lapsevanem on kursis oma lapse arenguetappidega, siis oskab ta ka ise oma lapse arengut paremini toetada või vajaduse korral pöörduda õigeaegselt spetsialisti poole. Nii saab beebist kasvada tegus ja rõõmus laps.

Lapse areng esimesel eluaastal

Esimesel eluaastal teeb lapse areng läbi suure muutuse, alates pea hoidmisest keskjoonel nii selili-kui kõhuliasendis ning pea tõstmisest kõhuliasendis teisel elukuul kuni iseseisva kõndimisoskuseni umbes üheaastasel lapsel. Sinna vahele jääb aga veel palju erinevaid oskusi, mida beebi katsetab ja usinalt harjutab kuni uue oskuse kujunemiseni. Esimese eluaasta tähtsamad arenguetapid võiks välja tuua järgmiselt: umbes kolmekuuselt peaks laps kõhuliasendis püsima küünarvarstoetuses ja seliliasendist kätest last istuma tõmmates peab pea painduma õlgade tasemeni. Umbes viiekuuselt peaks ta  pöörama kõhuliasendis ümber oma telje ja hiljemalt kuuendaks elukuuks pöörama seljalt kõhule ja seliliasendis püüdma varbaid ning neid viima neid suhu. Seitsmenda-kaheksanda elukuu paiku peaks beebi roomama, kuid mõni laps võib ka roomamise etapi vahele jätta või liikuda hoopis tagurpidi. Üheksanda elukuu paiku asub laps käputama, tõustes umbes 11-kuuselt toe najale püsti ja hiljemalt 1,5 aastaselt õpib ta kõndima.

Kuidas kodus toetada lapse füüsilist arengut?

Igapäevaselt kodus lapsega tegeledes saame tema uute oskuste õppimisele tublisti kaasa aidata. Kodus võimeldes saab lapsel aidata õppida uusi ja õigeid liigutusmustreid ning sellega toetada lapse füüsilist arengut. Võimlemise ajal võiks täiskasvanu rääkida või laulda lapsele harjutuste rütmis.

Näiteks:

• Kui harjutad last kõhuliasendis pead tõstma-hoidma, siis aseta laps alusele nii, et saad ise olla lapse ees ja temaga samal ajal rääkida ja laulda.
• Pööramist saad harjutada, kui näitad lapsele põnevaid mänguasju esialgu keskjoonel ja siis liigud aeglaselt paremale ja seejärel vasakule, innustades teda mänguasja järele pöörama. Laps võiks näha toas sinu liikumist. Lapse arengule on hea võtta teda sülle üle külje, sest nii harjutad ka pööramisliigutust.
• Alates 4. elukuust peaks laps veetma oma aktiivse ärkveloleku aja põrandal. See on lapsele turvalisem ja lisaks saab ta aktiivselt vaadata ja ka osa võtta vanema igapäevatoimetustest. Proovides pöörata keha kord paremale ja siis jälle vasakule poole, õpib laps viima keharaskust ühelt kehapoolelt teisele ja nii ümber oma telje liikuma.
• Suurem arenguhüpe toimub beebi seitsmenda või kaheksanda elukuu paiku, mil, ta enda kõhu põrandalt üles lükkab ja samal ajal käega tehes sirutusliigutust, peab tema jalg tegema painutusliigutust – korraga hakkavad liikuma lapse parem käsi ja vasak jalg. See nõuab beebilt tugevaid kõhu- ja seljalihaseid ning õlavöötme- ja käelihaseid. Selleks asendi tekitamiseks saab vanem panna beebi teele väikeseid takistusi nagu patju või mähkmepakke. Neist üle ronides lükkab laps ennast neljakäpuliasendisse.

• Väga hea ja lõbus harjutus on «käru», mis sageli pakub palju ühist võimlemisrõõmu just isadele. Aseta oma käed nii, et need toetaksid samal ajal nii lapse kehatüve kui ka puusa, vii lapse keharaskus kätele ning liigu teda õrnalt lükates tasakesi edasi, viies lapse keharaskust vaheldumisi  vasakule ja paremale käele.
• Istuma hakkamise ja püsti tõusmise ning kõndima hakkamise eel peab laps hoolega käputama – nii saavad kõik vajalikud lihased piisavalt tugevaks. Ühtäkki ootamatult jõuabki kätte aeg, kus pisikesest beebist on kasvanud tubli ja tegus laps, kes hakkab kõndima.

Millal beebiga võimelda?

Võimlema võiks asuda siis kui laps on puhanud ja viimasest söömisest on möödas vähemalt 30-45 minutit. Esimestel kuudel on palju harjutusi võimalik teha näiteks mähkimise ajal, hiljem võiks täiskasvanu planeerida lapsega võimlemiseks aega vähemalt 15 minutit päevas. Kõiki harjutusi tuleb teha aeglaselt, lapsele nende jaoks aega andes. Tuleb meeles pidada, et mitte ühtegi harjutust ei tohi teha jõuga. Kui beebi hakkab protestima või nutma, siis jäta harjutus pooleli, vii lapse tähelepanu korraks mujale ja proovi seejärel uuesti.

Mida vanem ei peaks tegema?

Ka ära kiirusta oma lapse arengust ette, pannes teda liiga ruttu istuma või seisma. Beebi on valmis istumiseks ja seismiseks alles siis kui ta on mõnda aega käputanud. Käputamise jooksul muutuvad beebi lihased tugevamaks ja ta hakkab ise proovima istuma minekut ning püsti tulekut.

Ära pane last kõndimistooli ega patjade vahele istuma – tema lihased ei ole selleks asendiks valmis.

Lapse arengule ei aita kuidagi kaasa ka harjutused, kus liigselt beebisid «loobitakse», hüpitatakse liiga vara varvastel või tehakse temaga muid «trikke».

Füsioterapeut aitab leida sobivad harjutused

Kui sa näed, et sinu lapse oskused ei saabu ootuspäraselt, siis pöördu võimalusel kindlasti füsioterapeudi vastuvõtule. Koos spetsialistiga saab välja valida just sinu lapsele sobilikud harjutused. Ka aitab füsioterapeut võimelda ja selle kaudu harjutused selgeks õppida.

Beebi võimlemisgrupiga võiks liituda, kui laps on saanud kolme- või neljakuuseks. Selles vanuses on ta juba piisavalt tugev nautimaks ühist võimlemistundi koos teiste beebidega. Ka on lapse peakontroll stabiilne – see võimaldab nii vanemal kui lapsel tunda rõõmu liikumisest ja uute oskuste omandamisest. Tunni valimisel tuleb lähtuda nii lapse vanusest kui ka oskustest. Füsioteraapia toetab lapse arengut ega tohiks seda tagant kiirustada. Ja muidugi on beebiga võimlemine mõlemale vanemale rõõmu pakkuv tegevus.