/nginx/o/2017/09/20/7121863t1hb143.jpg)
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
Kes veel ei tea, siis Eestis on väga võimekaid ja huvitavaid naissoost kirjanikke. Võtsimegi ette Eesti noorema generatsiooni tuntumad ja põnevamad kirjanikud, keda võiks kindlasti lugeda!
TOP 10: ägedad Eesti naiskirjanikud, keda tasub lugeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Pauts (s 1977) on hetkel üks Eesti edukamaid krimikirjanikke. Ta on pikalt töötanud ajakirjanikuna ja toimetajana, kuid viimastel aastatel pannud ennast edukalt proovile kirjanikuna. Tema menuk «Saaremaa põnevik. Politseiniku tütar» osutus väga populaarseks. Pautsi kriminullid on Nordic noir mõjutustega, ladusas stiilis ja huvitavate puäntidega. Katrin Pauts oli ka hiljuti teleekraanil jooksnud «Nukumaja» stsenarist, mis põhines tema raamatute «Tulekandja» ja «Politseiniku tütar» ainetel.
/nginx/o/2017/12/01/7367231t1hbaa5.jpg)
Birk Rohelend (s 1981), pärisnimega Hele-Riin Pihel on üks oma generatsiooni huvitavamaid kirjanikke. Ta on andnud aja jooksul välja kuus teost, tuntumad neist romaan «Mina, Mortimer» (2007), «Sa pead suudlema Silvat» (2016) ja «Mull» (2016). Huvitav fakt on, et Birk on tegelikult hariduselt geenitehnoloog, kuid on töötanud kommunikatsioonialal, kinnisvaraturunduses kui ka aeroobikatreenerina. Birki tekstidele on iseloomulik ajaline ebalineaarsus, sündmuste fragmenteeritus, paralleelsete süžeeliinide omavaheline põimimine ja põrkumine, karakterite vastuolulisus, mäng erinevate vormi- ja stilistikavõtetega. Birk on kätt proovinud ka stsenaristina. Näiteks on tema kirjutatud populaarne «Padjaklubi» kui ka mõned aastad tagasi TV3 eetris olnud «Nurjatud tüdrukud».
/nginx/o/2016/12/15/6176437t1h5af9.jpg)
Eia Uus (s 1985). Eia kirjutab nii raamatuid, reisib kui ka töötab ajakirjanikuna. Eial on ilmunud neli romaani: «Kuu külm kuma» (2005), «Kahe näoga jumal» (2008), «Minu Prantsusmaa» (2013) ja «Aasta Pariisis» (2014). Tema raamatud on unenäolised ja romantilised teekonnad, kus põimuvad eneseotsingud ja ootamatud seiklused. Eia on ise öelnud, et kirjandus on ainus asi, mida ta tahab teha ja ainus asi, mis teda veetleb ja nii palju vaimustab. «Ma usun, et ma teen elus palju erinevaid töid, olen nõudepesija või hauakaevaja, kui vaja – et päriselt tunda, mis tähendab olla selles positsioonis, et usutavalt kirjutada näiteks nõudepesijast või hauakaevajast,» on öelnud Eia ühes kümne aasta taguses intervjuus.
/nginx/o/2018/02/03/7540507t1he6aa.jpg)
Ketlin Priilinn (s 1982). Ketlin on üks väga viljakas ja andekas kirjanik, kelle sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanutele ja neid kokku pea 20. Neist tuntumad on näiteks «Evelini lood» (2011), «Halloween» (2015) ja krimilugude sari «Enne kui on hilja» (2015) , «Kas keegi kuuleb mind?» (2017) ja «Kommionu» (2017). Ketlin on samuti töötanud ajakirjanikuna ja olnud korduvalt erinevate romaanivõistlustel ja konkurssidel auhinnatute seas.
/nginx/o/2018/02/03/7540509t1ha465.jpg)
Andra Teede (s 1988). Andra ampluaa on väga lai. Ta on kirjutanud nii luulet, kirjanduskriitikat, näidendeid ja stsenaariume. Põhiliselt on Andra tuntud aga ikkagi luuletajana - ta debüteeris kõigest 16-aastaselt ning esimese luulekogu «Takso Tallinna taevas» andis välja aasta hiljem. See sai ääretult hea vastukaja osaliseks. Teede on andnud välja kuus luulekogu. Andra luule on otsekohene, aus ja jõuline, manifesteerib armastust ja maailmavalu. Andra on hariduselt dramaturg ja kirjutab stsenaariumi Eesti ühele populaarsemale telesarjale «Õnne 13».
«Eestis on väga palju häid naiskirjanikke, kes murravad seda klišeed, et tüdrukud kirjutavad ainult pehmetes toonides ja nunnukatest loodusvaadetest,» ütleb Andra ise. «Näiteks Maarja Kangro «Klaaslaps», Kätlin Kaldmaa «Väike terav nuga» ning Elo Viidingu «Püha Maama» on absoluutselt kohustuslikud igale naisele. Viivi Luige ning Liisi Ojamaa luule on ka väga girl power, kuigi klassikute kohta on nii vist imelik öelda.»
Andral ilmus 2014 luulekogu «100% Andra Teede» ja 2017 venekeelne kogumik «Атлас / Andra Teede». Aasta alguses tuleb Teedel välja armastusuulekogu «Pikad mehed, pikad elud».
/nginx/o/2018/02/02/7536231t1h8fc2.jpg)
Epp Petrone (s 1974). Epp on Eesti üks tuntumaid kirjastajaid ja kirjanikke, kes on töötanud nii televisioonis kui ajakirjanduses, asutanud aga ka kivipoe Indiast. 2007. aastal lõi Epp kirjastuse Petrone Print, mille reisiraamatute «Minu»-sari on osutunud äärmiselt populaarseks. Epu enda raamat «Minu Ameerika» oli hiljuti sajanda raamatuni jõudnud sarja avaraamat. Epu sulest on ilmunud nii dokumentalistikat kui ka ilukirjandust, praegu aga tunneb ta, et on pigem lastekirjanik. «Marta varbad», «Anna hambad», «Leena peenar» - need raamatud on paljude Eesti laste lemmikud ja kapsakski. Sel nädalal jõudis poelettidele Epu juttudega tegelusraamat «Meie Eesti».
:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7291103t1hdff9.png)
Kadri Kõusaar (s 1980). Kadri on vaieldamatult üks kõmulisemaid Eesti naiskirjanikke, kes on avaldanud kolm romaani: «Ego» (2001), «Vaba tõus» (2004) ja «Alfa» (2011). Kadri esikromaan leidis palju vastukaja. Selle kohta on kirjutatud: «Ego on liikumise eleegia - püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule.» Kadri on töötanud Eesti Ekspressis ja televisioonis ning viimastel aastatel teinud ilma filmitööstuses. Tema skandaalse filmi «Magnus» (2007) näitamine keelati filmi prototüüpide soovil kohtu poolt seitsmeks aastaks ära.
/nginx/o/2016/09/05/5799295t1hb8ad.jpg)
Maarja Kangro (s 1973) on luuletaja, kirjanik, libretist ja tõlkija. Tema sulest on ilmunud tosinkond raamatut, lisaks on ta loonud mitmeid oopereid («Süda» 1999, «Kaubamaja» 2005, viimati «Kaks pead» 2011). Kangro on võitnud oma loomingu eest palju auhindu – kaks korda Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna, kaks korda Kulka aastapreemia, kaks korda Tuglase novelliauhinna jm. Tema loomingut iseloomustab intellektuaalsus, iroonilisus, kohati isegi ärritavus ja paradoksaalsus. Kangro debüteeris 2006. aastal koguga «Kurat õrnal lumel», samal aastal ilmus temalt ka lasteraamat «Puuviljadraakon».
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536351t1he0ed.jpg)
Elo Viiding (s 1974) pärineb luuletajate perekonnast - tema isa oli Juhan Viiding ja vanaisa Paul Viiding oli samuti luuletaja. Elo on välja andnud kümmekond eestikeelset luulekogu, tema tekste leiab aga paljudest teistestki keeltest - Elo luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt keeltesse.
/nginx/o/2018/02/02/7536545t1h8e9f.jpg)
Kätlin Kaldmaa (s 1970) on vabakutseline Eesti kirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik ning alates aastast 2010 Eesti PENi president. Kaldmaa on töötanud ka ajakirjanduses toimetaja ja peatoimetajana. Kaldmaal on ilmunud luulekogusid, lasteraamatuid, proosateoseid ja palju muid kirjutisi. Tema loomingu läbivateks tunnusteks on maagiline realism, mängud keele ja vormiga, ning terav, kriitiline inimeseks olemise erinevate tahkude uurimine. Kaldmaa lahkab julgelt teemasid nagu surm, valu, armastus, üleskasvamine ja perekond, tehes seda sageli sotsiaalkriitiliselt ja feministliku vaatenurga läbi.
/nginx/o/2018/02/02/7536557t1h2e77.jpg)