SUUR PERSOONILUGU: Usklikust lapsepõlvest lahkuminekuteni - teie ees on tõeline Paljas Porgand

Foto: Kersti Niglas

Staarblogijaks tituleeritud Paljas Porgand ehk Merilin Taimre on palju rohkem, kui ta oma blogis avalikult kirjutab. Usklikust lapsepõlvest lahkuminekuteni – teie ees on tõeline Paljas Porgand.

Kui kohvikusse jõudsin, ootas Merilin mind juba ees. Meigita, lihtne ja olekult pisut tagasihoidlik blogija polnud päris see, keda arvasin end ees ootavat.

Paljas Porgand, see nimi Merilinile meeldib, kuid on hetki, mil vestluskaaslasele tema pärisnimi lihtsalt ei meenu. Staarblogijaks tituleeritud Merilin on oma sõnul spirituaalne inimene, kellele planeetide seis ütleb, et tuleb see aeg, mil tempot maha võtta. «Kui kõik on tehtud, on midagi valesti,» räägib ta enda elutempost. Merilin ei vaata telekat ega seriaale, vaid vabal hetkel haarab kätte mõne raamatu: «Pole kordagi seda, et lebotan või mõtlen, et lähme jalutama.»

Moldova veri, Lasnamägi ja usuõpetus

Merilin kasvas üles Lasnamäe majade vahel, kus koos õe, venna ja nõbudega hilisõhtuteni väljas mängiti. «Mul on tänapäeva nutilastest kahju,» nendib ta. Moldova verd blogija oli lapsena väga temperamentne: «Perekond imestab, et nüüd suudan talitseda enda negatiivseid jooni. Olin kas hästi õnnelik või hästi kurb, ma polnud kunagi lihtsalt tuim.»

Karmide vanematega kasvades olid igal pere lapsel oma kodused tööd, enne mida välja minna ei võinud. Töökasvatus on Merilinis tänaseni säilinud ning lapsepõlve meenutab ta heldimusega: «Käisime perega nädalavahetusiti palju väljasõitudel ja mängisime kaarte. Mul on tänapäeva peredest kahju – nii palju pühendutakse ärile ja tööle, kõik on maskuliinseks läinud.» Merilin kurvastab, et tänapäeval on liiga palju olukordi, kus ema tahab küünesalongi minna ning annab oma paariaastasele lapsele telefoni kätte, et ta sealt lastesaateid vaataks. «Varem anti mänguasi kätte ja laps mängis sellega ise. Ma võisin tunde üksinda kodus Barbie-nukuga kodu mängida, juba üsna noorena. Ja see oli lõbus!» meenutab Merilin ja lisab, et tänapäeval ei kujuta seda enam ettegi. «Lapsepõlv oli hästi tore.»

«Teismelisena olin vaidleja, väga jäärapäine,» meenutab ta, «samas olin koolis viieline, õpetajate jaoks eeskujulik õpilane. Olin hästi kohusetundlik, mul oli alati koolis kõik tehtud, isegi lisaülesanded.» Sellegipoolest ei suutnud noor Merilin enda kangekaelsust õpetajate eest varjata, kui teemaks oli kohustuslik koolivorm.

«Olin noorena usklik, õigemini oli minu vanaema usklik ning kasvasin suure osa ajast temaga,» meenutab ta. Kohustuslikus korras kirikus käimine oli tema jaoks liig ning seal ta käima ei soostunud. Lisaks õpetati kooli usuõpetuse tunnis, et loomad ei mõtle ega ole võimelised mõtlema. Sel teemal oli Merilin agar õpetajatega vaidlema.

See suur vaidlushimu on hiljem ka Porgandi suhetele liiga teinud. Paljas Porgand, kes varem inimesi umbusaldas, on nüüd väga usaldav, tema sõnul isegi natukene naiivselt usaldav. Varem temperamentselt vaidlev naine on võtnud omaks uue mõtteviisi: «Tunnen ära selle momendi, et kas see, et ma saan teada, et mul on õigus, ja teine saab teada, et mul on õigus, on nii oluline, et seda vaidlust läbi viia.»

Suhtemagnet Merilin

Merilin on pea kogu elu suhetes olnud. Hiljuti Uku Suvistega suhte lõpetanud Merilin pole avalikkuses eriti teemat kommenteerinud. Ka seekord ei soovi ta pikemalt sel teemal peatuda, kuid avab pisut suhte lõppemise telgitaguseid: «Ukuga ei ajanud meid miski lahku, kõik oli tegelikult väga-väga ilus. Ma tundsin, et mina ei olnud veel inimesena täiesti välja arenenud ja mu kõrval oli niivõrd tugev isiksus, kes oli inimesena väga palju rohkem elu näinud. Tahtsin võtta aega, et iseennast rohkem leida. Ma teadsin, et mul oli sisemiselt jäänud midagi lahendamata ja praegu ma tegelengi sellega, et leida õnne, rahu olenemata sellest, mis mu suhtes toimub, mis mu karjääris toimub, mis mu ümber toimub. Tegelengi praegu iseendaga.»

Kuidas ta Uku Suviste taimetoitlaseks muutis ehk mida Paljas Porgand meestes hindab

Merilin vastab kiirelt: «Huumorimeel. Mees peab olema see, kes ajab mind totrustega alati naerma. Lapselikkus peab olema mehel olemas. Teisena maskuliinsus. Mulle meeldib tunda end mehe kõrval kaitstuna, et ma võin olla naine ja mees suudab pakkuda maskuliinset energiat. Kindlasti on oluline ka sihipärasus – võtab midagi ette ja teeb selle ära.»

Olen üllatunud, et tervislikust elustiilist blogiv naine ei maini tervislikku elustiili, armastust trenni või taimetoitluse vastu. Merilin täpsustab, et sarnane elustiil on muidugi kõige alus: «Kui tahad olla hingesugulasega koos, siis teil on kõik ühised soovid.»

«Ukuga oli see huvitav, et mõlemad sõime trenni tehes palju kana ja liha. Venemaal käies otsustasin mina järsku, et ma ei taha enam liha ja ma hakkan taimetoitlaseks. Ta tuli minuga selles mõttes kaasa, et me käisime ainult veganirestoranides. Ta kordagi ei protestinud elustiilimuutuse üle, kohe toetas ideed ja läks kaasa.» Tagasi Eestisse tulles ei leidnud nende külmkapist kordagi enam liha, Uku tarbis vaid muna. Merilinil poleks olnud selle vastu midagi, kui Uku poleks taimetoitlusega kaasa tulnud, aga ta tegi seda. «Suhtes ei saa nii, et üks tahab elada linnas, teine maal. Elustiilivalik peaks olema sama.»

Suhte raske lõpp

«Pärast suhte lõppu tundsin ennast väga raskelt, tundsin, et ma olen ennast mingil määral kaotanud, see teine pool oli mulle nii oluline. Kaotasin oma identiteedi. Hakkasin tugevalt endaga tegelema. Olen praegu selles kohas, kus ma ei vaja otsest tuge,» on noor naine edasi liikunud ja omamoodi rahu leidnud.

Merilin avaldab, et tundis end lahkuminekul väga üksinda ning tema tugisambaks oli õde. «Kindlasti sõbrad-sõbrannad ka, aga õega oleme tugevalt kokku kasvanud. Ta on erapooletu mõtleja ega avalda arvamust seal, kus ei tasu.» Merilin rõhutab, et oluline on oskus jätta kõik väline müra väljapoole: «See on see, kuidas näiteks kolme pisilapsega suudad jääda mõistuse juurde. Kui isegi lapsed karjuvad, suudad lülitada sellest välja ja mõelda, et need on minu lapsed, mina olen nad sünnitanud. See õnnetunne, mis sees peaks kogu aeg olema.»

Valge korter, rasedus ja õnnelik abielu

Merilin ei jõua peret ära oodata. Kõik tema sõbrad saavad lapsi, Instagramis satuvad alatihti ette pildid beebikõhtudest ja väikestest titadest. «Tahan väga emaks saada,» õhkab ta, «see on alati suur unistus olnud.» On näha, et staarblogija on perekondliku elustiili enda jaoks juba läbi mõelnud ning räägib õhinal: «Ma juba kujutan ette, et mul saaks olema maailma lahedaim töö. Siis ma avaksin oma blogisse beebinurga ja arvan, et sellest saaks kõige loetum osa.»

Kui mõni lugejatest leiaks ajamasina ning rändaks tänasesse päeva, aga aastasse 2023, leiaks ta Palja Porgandi suure kõhuga ilusast valgest korterist, läpakas lahti ning pisike laps kõrval. «Olen õnnelikus abielus ja teen läbirääkimisi enda kohviku osas,» vaatab ta tulevikku.

Pärast tunnist kohtumist Meriliniga läksid meie teed lahku. Merilin, õndsa näoga massaažisalongi suunas kõndimas, mina jälle pisut inspireeritumana taksosse suundumas. Ei saanud parata, pähe tükkis vägisi mõte: on meil Eestis ikka vägevad naised!

Foto: Rauno Liivand