Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875420t1h1d16.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/24/7341707t1h60a7.jpg)
Pole just üldteada fakt, et omaaegse ansambli Andromeeda solisti ja ENSV teenelise ansambli Laine liikme Katrin Kalde tõeliseks stiihiaks on juba pea 40 aastat olnud hotellindus ja et päris kindlasti on ta Tallinna naissoost hotellijuhtide seas enim aega samas hotellis püsinud tegevdirektor. Vabandust, hotellihaldjas, nagu teda tegelikult kutsutakse.
Kuigi Katrin Kalde hääl on paljudele raadioeetri, kontsertide või heliplaatide kaudu tuttav – eeskätt teatakse tema soolot «Mu sõber tuul», duetti Vello Orumetsaga «Kurzeme» või rahvalaulutöötlust «Vaadak-vaadak, vallapoisid» –, siis ise nimetab ta ennast inimeseks, kes ei vaata tagasi. Nõnda peabki Katrinit pisut paluma, et ta leheloo tarvis seda siiski teeks, isegi kui me laulmisest vähem ja tema praegusest elust rohkem räägime.