Jüri Kolk: suhtlemine, elu alus

Jüri Kolk. Foto: Sille Annuk

Ma ei tea, kuidas teie, ilmselt olete elanud tunduvalt stabiilsemat ja sihipärasemat elu, aga mina olen pidanud igasuguseid ameteid. Ehk räägin sellest kunagi lähemalt, aga praegu meenus, et olen kahes firmas tegelenud telefonimüügiga. Tähendab, kummalgi korral ei olnud see minu peamine ülesanne, kuulus lihtsalt töökohustuste hulka.

Müügitöö on kahtlemata üks versioon põrgust. Muidugi, väidetavalt on olemas inimesi, kellele see sobib, muidugi on, ma olen selliseid näinud, aga neid ei ole piisavalt, sest kraami, mida tuleb kellelegi pähe määrida, on lademeis. Jah, teatud osa sellest kraamist on vajalik ja tore, ma ei julge oletada, mitu protsenti just.

Müügist ei pääse ja see on igal juhul mingi barjääri ületamine, eksistentsiaalne piin. Kui jätate müümata, siis on leiutajal ja tootearendajal elu asjatult elatud ja nad lähevad põrgus mõttetute inimeste klubisse, peavad igaviku lõpuni pühenduma Powerpointi presentatsioonide koostamisele ja kõigile juba teada olevate faktide ning vidinate esitlemisele. Seda ei soovi vaenlasele ka, eks.