Polüarmastaja kaardistab polüsuhteid: kepigraafikuid paigas pole

Foto: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Sõber saatis mulle mõned päevad tagasi lingi, kus Uus-Meremaa inimesed avalikult oma polüsuhteid kirjeldavad. Ajaleheartiklite peale väidetakse vahel, et need toimuvad ainult ajakirjaniku peas ja reaalse eluga on siin vähe pistmist. Mõtlesin panna kirja mõned polüsuhted, mida ma ise isiklikult tean, alustades endast.

Mina ja Margus oleme koos olnud üle nelja aasta. Algusest peale oli meil kokkuleppe, et tegu on vaba suhtega, kuid läbi selle jõudsime polüamooriani. Inimesed eeldavad sellest kuuldes, et meil on pidevalt kümneid erinevaid sekspartnereid, kuid tegelikult leidsin ma endale Marguse kõrvale teise partneri alles mõned kuud tagasi. Seega olin põhimõtteliselt monogaamne neli aastat, enne kui selgus, et ühe ammuse hea sõbraga on tõmme vastastikune.

Mingisuguseid reegleid või kepigraafikuid me omavahel paika pannud ei ole, kõik on senimaani sujunud hästi tänu sellele, et me kõik oleme kogu aeg tööl. Ehk siis Marguse kõrval uinun enamustel õhtutel, vahel harva aga õnnestub teist sõpra ka näha. Margusel on omakorda tüdruksõber Leenu, kellega me vahel ka kolmekesi koos aega veedame.

Välismaistes polügruppides luurates tutvusin ameeriklase Gene’iga, kel oli parasjagu kaks tüdruksõpra. «Üks kunstiks ja teine spordiks,» ironiseeris ta ise. Kuna kõik kolm töötasid vahetustega, said väljas käia ja koos aega veeta need kaks, kes parasjagu vabad olid. Tüdrukud olid omavahel sõbrannad, kuid midagi seksuaalset nende vahel ei toimunud. Terminoloogiliselt nimetatakse seda veeks – suhe on nagu V-täht, kus ühest tipust hargneb kaks haru. Üks Gene tüdrukutest otsustas aga, et polüamooria pole tema jaoks õige ja nüüd on tal ainult üks püsipartner, selle kõrval mõned lühemad või pikemad sekssuhted. «Kõige pikem polüsuhe on mul kestnud kolm aastat,» sõnab mees, kes on olnud eelnevalt monogaamses abielus ja kasvatanud suureks neli last.

Aa, et siis polüsuhted on ainult välismaalastel ja minusugustel üliliberaalse maailmavaatega hipidel? Ei, ka mu internetisõbrannal Maikenil on korraga käsil kaks suhet. «Nad pole polüamoorsed,» arvab ta ise. «Pigem nagu sellised aktsepteerivad monogaamid, kes omavahel kokku ei puutu ja isegi üksteise nime ei tea.» Koos ei ela ta kummagagi, sest eelistab omada rohkelt isiklikku ruumi ja mitte kellestki sõltuda. «Ma arvan, et mitut suhet on lihtsam hallata, kui partnerid üksteisest ei tea ja omavahel kokku ei puutu,» lisab ta. Ühe partneriga suhtleb ta rohkem ja on tutvunud ka noormehe vanematega. Teise suhtega on suur vastastikune usaldus ja omajagu keemiat, kuid puudu jääb emotsionaalsest toest. Maiken ei välista, et üks või teine suhe võib mingis suunas areneda või muutuda.

Kui Maiken leiab, et lihtsam on kaks suhet lahus hoida, siis minul on need mõnusalt omavahel kokku põimunud. Polürahvas ütleb selle kohta «kitchen-table-poly», kõik saavad söögilauas kokku ja ajavad sõbralikult juttu. Näiteks täna hommikul lesisime seksijärgselt voodis, kui Leenu mult küsis: «Kas meil on omavahel ka suhe?» Polükeeles siis – kas V-moodi suhe on ainult Leenul ja Margusel, või on meil kolmekesi kolmiksuhe ehk triaad?

«Ma ei tea,» vastasin ausalt. «Margus, mis sa arvad – on meil?»

«Mkm,» mugises Margus unesegaselt. «Te olete boonustega sõbrad. Mina olen boonuseks.»