Toitumise muutmine on raske samm, kui oled ikka harjunud iga päev kohvi jooma või šokolaadi sööma, siis sellest rütmist väljuda on keeruline.
Kuidas muuta ebatervislikke toitumisharjumusi?
4. oktoober 2017, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne kultuuris on kaks peamist motivatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Esiteks tervis ja teiseks välimus, kirjutab Psychology Today. Sellel põhinev motivatsioon aga ei kesta kaua, väidavad uurijad.
Tänapäeval on söömisest on saanud moraalne tegevus. Igaüks on kuulnud ütlust: «patune nauding». See aga tähendab, et toitu mõtestatakse, kui miskit halba või head ning sama arusaam laieneb ka inimestele. Ehk taimetoitlased on veendunud, et lihasööjad on justkui halvad või terviseentusiastid, kes söövad ainult puhast toitu demoniseerivad neid, kes seda ei tee.
Sellised arusaamad kehtivad ka suurema kehakaaluga inimeste puhul. On laialt levinud müüt, et kui sa oled keskmiselt paksem, siis sa oled mingis mõttes läbi kukkunud. Ja kui sa otsustad kaalust alla võtta, siis sa justkui otsid heakskiitu ja aktsepteerimist teistelt. Heakskiitu peaks otsima ikka eelkõige iseendalt.
Mõned inimesed isegi karistavad end toiduga. Näiteks enda näljutamine, kui tuntakse, et ollakse läbi kukkunud või ebaõnnestunud. Häbi ja enda karistamine ei ole kunagi head motivaatorid, sest vaste häbile on viha ja see tulemust ei too.
Teadlased ütlevad, et motivaatorid nagu kaalulangus ja soov olla tervislik, ei tööta. Mis aga töötab on loomuomane motivatsioon, nagu teadlased seda nimetavad. See tähendab, et lähtuma peab sellest, mis on kellegi jaoks sisemiselt oluline. Vaja on panna tähele ja olla avatud uutele käitumismustritele, mis tekitavad meis hea tunde. See omakorda loob uusi viise, kuidas meie aju seda kõike protsessib. Toitumisharjumused ei peaks sõltuma välistest teguritest ja ühiskondlikust survest, vaid sisemisest otsusest.