Surematu armastus: «Frankensteini» autor hoidis oma abikaasa südant surmani lauasahtlis

Mary Shelley Foto: Wikimedia Commons

Mary Shelley on ilmselt kõige tuntum seetõttu, et tema sulest ilmus «Frankenstein», moodsa õuduskirjanduse ema. Vähesed aga teavad, kui pühendunud oli ta oma abikaasale, luuletaja Percy Shelleyle.

Mary ja Percy elutee oli aga kõike muud kui roosiline. Nad armastasid teineteist väga ning afäär nende vahel algas aastal 1814, siis kui Percy veel abielus oli. Paistab, et neid saatis väga halb õnn, sest nelja aasta jooksul pidid nad üle elama ühe tragöödia teise järel.

Pärast seda, kui Mary ja Percy koos põgenesid, jäi Mary rasedaks. Beebi sündis enneaegselt ning suri peagi. Seejärel sooritas enesetapu Mary poolõde ja Percy esimene naine valis samuti vabasurma. Pärast seda Mary ja Percy abiellusid ning Mary pani kirja «Frankensteini». Kahjuks surid ka Mary ja Percy teine ja kolmas laps, alles neljas järeltulija jäi elama.

Kuigi paar oli koos vähem kui kümme aastat, olid nad pidevalt peamiselt pankrotistunud või üle elamas järjekordset kurba sündmust. Mary oli aga oma abikaasale nii pühendunud, et võib-olla just tänu jõupingutustele Percy loomingu avaldamise osas teame me tänapäeval üldse Percyt kui poeeti.

Kui Percy purjetamisõnnetuses aastal 1822 hukkus, ta kremeeriti. Selgus aga, et süda ei tahtnud hästi põleda, ilmselt võisid põhjuseks olla tuberkuloosikahjustused. Mary nõudis südame tagasi Percy sõbralt Leigh Huntilt, kes tahtis seda endale hoida, väites et tema armastus sõbra vastu on suurem kui üksi naise või mehe armastus olla saab.

Mary suri aastal 1851 ning südame jäänused leiti tema lauasahtlist, mähituna Shelley ühte viimasesse poeemi, mis ta kunagi kirjutada jõudis, «Adonais». Mental Floss vahendab, et pole teada, kas Mary kandis südant endaga kaasas (kuigi nii väidetakse), kuid tunnistajad kõik nõustuvad – just lauasahtlist see aasta pärast naise surma leiti. Nüüd on süda maetud Percy Shelley poja Percy Florence Shelley hauakambrisse Bournemouthis Inglismaal.