Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Neli märki, et sa magad tegelikult hästi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Panther Media/Scanpix

Mõned uneprobleemid on ilmselged: kui sa viskled öö läbi voodis ja ärkad iga tunni järel üles, on unega kahtlemata midagi viga. Mõnikord on aga unekvaliteet ebaselgem.

Neil, kelle nutikell salvestab une pikkuse ja selle kvaliteedi, on veidi lihtsam oma magamisharjumustest aru saada ja neid seejärel kohendada. Kui aga sellist seadet ei ole, saab eeskuju võtta alljärgnevatest juhtnööridest, mis on paika pandud 277 uneuuringu põhjal, kirjutab Health.

«Vähe sellest, et need juhtnöörid aitavad selgeks teha, kellel on kehv uni,» sõnas unemeditsiini spetsialist dr Philip Gehrman, kes aitas soovitused välja töötada, «aga mõnikord arvavad inimesed, et nad magavad halvasti, kuigi tegelikult jääb nende uni normi piiresse.»

Sa jääd magama vähem kui poole tunniga

Kui uinumiseks kulub rohkem kui 30 minutit, võib sel olla kaks põhjust. Sa kas lähed voodisse varem kui su sisemine kell on füüsiliselt ja vaimselt magamiseks valmis, või sa tegeled enne magamaminekut liiga stimuleerivate asjadega.

Masendunult voodis uinumise ootamine või põhjustada ärevust ja edasisi uneprobleeme. Selle vältimiseks tuleks tunnike enne magamaminekuaega ette võtta vaid lõõgastavaid tegevusi ja vältida ekraane. Kui see ei aita, püüa muuta oma uneaega nii, et saaksid voodisse minna siis, kui oled päriselt väsinud.

Sa ei ärka rohkem kui korra üles kauemaks kui viis minutit

Üle 65-aastaste puhul pole midagi ka sellest, kui öö jooksul on kaks pikemat ärkamist. Teistel võivad pikalevenivad ärkvelolekuhetked vihjate mõnele terviseprobleemile, näites happe tagasivoolule, uneapnoele, valule või ebamugavustundele. Sel puhul tuleb rääkida probleemist oma arstile.

Sa jääd 20 minutiga uuesti magama

Öösel üles ärgates kulub umbes 10-15 minutit selleks, et keha lõõgastuks ja inimene maha rahuneks (eakatel võib kuluda selleks pisut kauem). Kui sa aga oled jõudnud teadmisele, et ei jää uuesti magama, siis võib see sind üha enam ärritada ning tekitada rea teisi probleeme.

Kui oled juba 20 minutit ärkvel olnud, siis tasub voodist üles tõusta ja tegeleda millegi rahustavaga. Ära vaata telekat või arvutit, sest see stimuleerib aju veelgi enam. Pigem loe raamatut, kuula mõnd podcast’i või värvi värviraamatut. See aitab sul mõtted muredelt eemale viia.

Sa magad 85 protsenti voodis oldud ajast

Kui eelmised kolm punti on täidetud, juhtub see tõenäoliselt nagunii. Hea on siiski meelde tuletada, et voodi on vaid kaheks asjaks: magamiseks ja seksiks. Teisi tegevusi - teleka vaatamist, nutitelefoni kasutamist või midagi tööga seotut - ei tohiks voodis teha.

Tagasi üles