Salapärane Salme selgitab: miks naine sind muuta tahab

Salapärane Salme. Foto on illustratiivne. Foto: Mary Evans / Scanpix

Naine nõuab, et sa ülikooli läheksid? Internetis pole kellegagi kohtingule minna? Mida teha? Olge mureta, kõigile teie küsimustele vastab Salapärane Salme! Inimhinge nõustaja, elukogemuse asjatundja ning meie usaldusväärne suhteekspert lahendab kõik teie probleemid!

Mu elukaaslane käib peale nagu uni, et peaksin minema ülikooli, tegema oma firma ja õhtuti veel haltuuraga möllama. Pagan võtaks, ma olen juba oma ühest töökohast kell viis koju tulles surmväsinud ja tahaks natuke teleka ees õlut juua. Miks seda kõike vaja on? Miks ta rahulikult elada ei oska? Kõik mu sõbrad teevad lihttööd, midagi tõelist ja füüsilist, ja pole neil midagi viga. Miks nüüd mina pean hakkama ennast muutma?

Kui mina enda teise abikaasaga tuttavaks sain, olid kõik tema riided koiaugulised ja beeži värvi ning tema meelest normaalne õhtusöök turistieine ja pakk küüslauguleibu. Läks mööda ainult pool aastat, kui ma selle tolmuhunniku alt tõelise printsi välja kaevasin, aga oi kuidas ma selle nimel vaeva nägin! Iga pisemgi muutus nõudis tõelist võitlust, küll pidin ma talle seletama, et auguliste saabaste asemel tuleb kevade tulles osta normaalsed kingad, küll tutvustasin ma teda järk-järgult ja ettevaatlikult köögiviljadega, et inimest mitte päris ära hirmutada.

Vaata, inimesed, kes on pikaaegsetes paarisuhetes mitte ainult ei ela kauem, vaid nad ka teenivad rohkem, näevad paremad välja ja tunnevad ennast õnnelikumalt. Hea küll, sellel õnnel võib midagi pistmist olla alati kättesaadava nahistamisega ühise teki all, aga sama oluline on see, kui keegi sinust tõesti hoolib. Koos hoolimisega tuleb ka hoolitsemine.

Aga, vaata, lapsukene, hoolitsemine ei tähenda ainult sokkide pesemist, vaid ka tagant sundimist. Muidugi su naine tahab, et sa kooli läheksid ja laos ei töötaks, ilmselt peab ta sind targaks. Ja mis oma firma tegemisse puutub, siis, noh, me elame juba kakskümmend viis aastat kapitalismis. Oma firma võiks selle aja peale ikka juba olla.

Proovin viimasel ajal internetis kohtingutel käia, aga ei suuda ära imestada, kui kiiresti seal asjad jooksevad. Pooled mehed ütlevad kohe välja, et suhet ei taha ja kutsuksid mu kohe seksima, ülejäänud räägivad enne esimest kohtumist ilusat ja romantilist juttu, aga nii kui kokku saame, hindavad mind ikka nagu lihatükki. Kas siis romantikat üle enam tänapäeval alles ei ole?

On küll, aga ega ta seal sinu telefonis tõepoolest ei ela. Tead, ma ütlen sulle kohe välja, et te, tänapäeva noored, olete oma internetiga sama arust ära kui vasikad hommikuse piimalõhna peale. Ega siis masinast meest ei leia, ma olen selles jumala kindel!

Eks vanasti olid meil ka tutvumiskuulutused vallalehes, aga neid panid ikka eriti meeleheitel vanatüdrukud. Tundub, et see pole ajaga muutunud, daamid on ikka meeleheitel, aga ei julge enam ka otse välja öelda, mis neil mõttes mõlgub. Või väidad sa, et oled selge sõnaga seal oma internetis kirjutaud, et otsid jõukat ja vaikset abikaasat, kes tahaks lapsi, aga kellel neid eelmisest kooselust ei oleks? Tutkit!

Tead, kus need kõige toredamad mehed ennast peidavad? Need, kellega sa kunagi oma pealinna kokteilibaarides ja kontori laua taga telefoni näppides ei jõua? Maal! Või kui sa maameest ei taha, siis vähemalt päris maailmas. Ja kui need ka ütlevad, et tutvuda ei taha, aga kiire kepuski võiks teha, siis saada nad kurele. Üksi on ka parem kui lollide keskel.