«Kui oleksin noorena abiellunud, poleks ma loonud ühtegi laulu ega andnud ainustki kontserti. Koidula abiellus ja vaikis,» on tunnistanud Miina Härma oma ajastu loova naise paratamatuid valikuid.

Miina Härma suri 16. novembril 1941, ärasaatmine toimus Vanemuise saalis. Spontaanselt kasutas rahvas tema matusetalitusel võimalust rahvuslikuks meeleavalduseks. Vanemuise suures saalis seisid inimesed nagu müür ta puusärgi ümber. Ja siis korraga kõlas rahvushümn. Keegi ei teadnud, kas see on uue võimu poolt keelatud või sallitud, kuid see kõlas…