/nginx/o/2016/06/01/5458855t1he371.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/13/6778865t1h053f.jpg)
Venitamine on kindlasti oluline osa treeningust. Uuringud näitavad, et see leevendab lihaste kangust, parandab liikuvust ja painduvust.
Ära tee endale liiga! Purustame viis venitamisega seotud müüti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hello Healthy vahendab, millised on need müüdid, mida venitamise kohta räägitakse ja mis ei ole tõesed.
- Müüt: venitama peab ainult enne või pärast trenni, mitte mõlemat. Fakt: Oluline on venitada nii enne kui pärast trenni. Trenni alguses on soovitav teha dünaamilisi venitusi, nagu väljaasted, ja pärast staatilisi venitusi, mis on ühe positsiooni hoidmine pikemalt. Üks soojendab lihased üles ja teine lõdvestab lihased.
- Müüt: venitamine ennetab vigastusi. Fakt on see, et venitamine ei hoia vigastusi ära. Siiski on see väga oluline, sest painduvad lihased on tugevamad. Mida suurem on lihase liikuvus, seda raskem on vigastuste tekkimine.
- Müüt: kõige parem on hoida venitusasendit 30 sekundit kuni minut. Fakt: lõpeta kella vaatamine, kui sa teed staatilisi venitusi. Mida rohkem pinges on su lihased, seda kauem võiksid venitust hoida. Kui sa tunned järsku lihaste lõõgastumist, siis on aeg venitust suurendada. Kui tunned teist korda lõdvestumist, siis on aeg lihased vabaks lasta.
- Müüt: venitamisest piisab. Kusjuures venitused on palju tõhusamad koos vahurulliga. Lihastes on teatud punktid, millele lihtsalt venitamine ei mõju. Pärast trenni on soovitav kasutada kõigepealt vahurulli ja siis venitada.
- Müüt: kui oled niigi painduv, siis ei pea venitama. Fakt: kahjuks ei ole soovitav venitamisest loobuda, isegi kui sa oled väga painduv. Mida rohkem sa venitad, seda efektiivsemad on su liigutused.