/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/06/02/6738321t1h1a10.jpg)
Kui me mõtleme sarimõrvarite peale, siis tulevad meile ette ilmselt tegelased nagu Charles Manson ja Ted Bundy – sarmikad, kuid hullud julmurid. Ajalugu teab aga ka, et mõnikord peitub hunt lambanahas.
Seitse pealtnäha süütut vanadaami, kes osutusid julmadeks mõrvariteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ranker on kokku kogunud nimekirja vanaprouadest, kes paistsid esmapilgul õrnad ja süütud, kuid kes tegelikult viisid ellu koledaid vägivallaakte.
/nginx/o/2017/06/02/6738311t1h2b19.jpg)
Nannie Doss tappis 13 oma perekonna liiget
Nannie Doss oli armas vanadaam, kelle hobiks oli perele toitu valmistades sinna sisse ka natuke arseeni puistata. Ta alustas oma tegudega 16-aastaselt, kui ta püüdis mürgitada oma esimest abikaasat. Kui see ei õnnestunud, pööras ta pilgu oma kahele tütrele. Järgmise 30 aasta jooksul tappis ta väidetavalt neli oma abikaasat, oma ema, ühe oma ämmadest, oma kaks õde, lapselapse ja nõbu. Talle saadi jälile aastal 1954, kui tema viies abikaasa hommikukohvi juues kokku vajus. Lahangu korraldanud arst avastas jälgi arseenist ning vanglas tunnistas Nannie mõrvad üles. Talle määrati mitmekordne eluaegne vanglakaristus. Oma tegusid põhjendas ta «abielulise igavusega».
/nginx/o/2017/06/02/6738313t1h6f39.jpg)
«Rappija vanamemm» Tamara Samsonova sõi oma ohvrid ära
70-aastane Venemaalt pärit naine tunnistas üles, et tappis 11 inimest kahe aastakümne jooksul. Pärast tema arreteerimist leidis politsei tema päevikud, kus ta oli detailselt kirjeldanud, kuidas ta ohvrid tükkideks lõikas ja ära sõi. Kadunud on ka tema abikaasa, kuid mõrva pole suudetud tõestada. Kahtlustatakse, et naine põeb skisofreeniat, ta on olnud psühhiaatriahaiglas kolmel korral.
/nginx/o/2017/06/02/6738315t1h8868.jpg)
Leonarda Cianciulli valmistas oma ohvritest seepe ja koogikesi
Itaaliast pärit sarimõrvar Leonarda Cianciulli jõudis tegutseda küll vaid ühe aasta, kuid see ei vähenda tema kurikuulsust – aastatel 1939 ja 1940 tappis Leonarda kolm naist, väidetavalt selleks, et murda perekonnaneedust. Cianciulli elas üle mitu nurisünnitust ja mitu tema last surid varases nooruses erinevate haiguste tagajärjel. Et oma elavaid lapsi kaitsta, arvas naine, et vastus peitub okultismis. Tema plaan oli pakkuda tumedatele jõududele inimohvriande, et tema lapsi säästetaks. Laipadest vabanes ta need tükkideks lõigates ning valmistas jääkidest seepe ja koogikesi. Viimane ohver olevat olnud eriti hea – seep tulnud imeline ja koogike «väga maitsev».
/nginx/o/2017/06/02/6738317t1h6e33.jpg)
Dorothea Puente sundis oma ohvreid üledoosile ning mattis nad maja alla
64-aastane Dorothea Puente seisis kohtu all kahtlusega üheksa inimese tapmises. Üks ohvritest oli tema endine kallim. Ta mõisteti süüdi pärast seda, kui tema Sacramentos asuva kodu alt leiti ohvrite jäänused. Puente tappis peamiselt elu hammasrataste vahele jäänud tegelasi: vanureid, alkohoolikuid, invaliide, inimesi, kel polnud sõpru ega perekonda. Ta andis oma ohvritele suure koguse drooge, mis tõi kaasa üledoosi ning seejärel tegi ta rahaks nende sotsiaaltoetuste tšekid. Ta arreteeriti 1990ndate alguses ning ta suri vanglas 82-aastasena.
/nginx/o/2017/06/02/6738321t1h1a10.jpg)
«Beebifarmer» Amelia Dyer tappis väidetavalt sadu imikuid
20 aasta jooksul tappis Amelia Dyer väidetavalt 400 imikut, tegutsedes samal ajal «beebifarmerina» - nimelt adopteeris ta lapsi ning sai selle eest kopsakaid summasid. See oli Victoria ajastu Inglismaal levinud praktika, et vanemad naised võtsid hooletusse jäetud beebid oma hoole alla ja said selle eest toetust. Dyer pakkus oma teeneid emadele, kes ei suutnud ise laste kasvatamisega hakkama saada. Esialgu Dyer lihtsalt näljutas lapsi, et nood sureks, kuid kui see võttis liiga kaua aega, hakkas ta neid vahetult pärast adopteerimist mõrvama, et kasumit suurendada. Politsei suutis kindlalt tõendada vaid üht mõrva, samas kui ümberlükkamatuid tõendeid leiti 12-50 lapse kadumise kohta. Laialt on aga spekuleeritud, et tema ohvrite arv ulatus tegelikult sadadesse. Amelia Dyer mõisteti 1896. aasta suvel surma ning hukati.
/nginx/o/2017/06/02/6738323t1h0975.jpg)
Faye Coupland tegi oma ohvrite riietest lapiteki
Faye ja tema abikaasa Ray meelitasid oma Missouris asunud tallu mööduvaid hulguseid, kelle nad seejärel mõrvasid. Rayd tunti kui petturit – kui raha nappis, lasi ta hulgustest «tankistidel» osta katteta tšekkide eest kariloomi ning kui tšekid läbi ei läinud, kari oli aga juba uues kodus, hulkurid kummalisel kombel haihtusid. Tegelikult nad muidugi ei haihtunud, vaid paar tappis nad ning mattis farmi maadele. Faye õmbles ohvrite riietest isegi lapiteki. Nad arreteeriti, kui üks nende endine töötaja helistas vihjeliinile 1989. aastal. Mõlemad mõisteti surma, seejuures on Faye vanim naine USAs, kellele on see karistus määratud. Tema karistust küll apellatsioonikohtus vähendati, kuid ta suri 2003. aastal vanglas insuldi tagajärjel.
/nginx/o/2017/06/02/6738325t1hbea1.jpg)
Melissa Ann Shepard oli tuntud kui Must Lesk
Melissa Ann Shepard võib tunduda kui leebe naabriproua, kuid tema hüüdnimi on Must Lesk. See 81-aastane Kanadast pärit naine tappis oma viiest abikaasast kaks ning püüdis ka ülejäänud kolme kahe aastakümne jooksul mõrvata. Melissa meetodiks oli mürgitamine – ta söötis meestele sisse rahusteid, lootes üledoosi. Pärast teise abikaasa surma mõisteti ta tapmises süüdi ning talle määrati kuus aasta vanglakaristust. Shepard vabastati ennetähtaegselt ja ta jätkas tapmist. Politsei tabas ta pärast viienda abikaasa ebaõnnestunud mõrvakatset, kui mees oli üledoosiga haiglasse sattunud. Melissa Ann Shepard on vanglast väljas, kuid peab politseile aru andma iga potentsiaalse armusuhte kohta, mis tal tekib ning samuti suhtlema regulaarselt kriminaalhooldajaga.