Eesti ema Dallases piinab koduigatsus

Tallinn Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Oleme endale armsa kodu sisse seadnud Dallase ja Fort Worthi vahelisse äärelinna, kus on vaikne elu keset metropoli. Hoolimata, et oma kodu on siin olemas, tuleb vahel ikka koduigatsus Eesti järele. Pisike Põhja-Euroopa serval istuv Eesti, mille talv võib kesta maikuuni, ning nädal hiljem kuumutada sind oma päikesega… Kus on kohukesed ja must leib, maksapasteet ja tatrapuder. Koduigatsusest kirjutab Dallases elav Eesti ema Roosa portaalis Minu Pere.

Mis ma teen, kui koduigatsus peale tuleb…? Me seame sammud IKEAsse. Kõnnime ringi, vaatame kööke ja magamistube. Arutame, mis meeldib, mis ei meeldi, sest otsest vajadust millegi järele pole. Kui pole täitsa eksinud kappide ja laualampide vahele, läheme lihapalle ja pohlamahla manustama IKEA sööklasse. Istume ja arutame maailma asju, kuidas elu Euroopas oleks jne. Kuni kõht täis…

IKEA on justkui eurooplaste saatkond mujal maailmas – kui koduigatsus tuleb peale, saab seal end tunda koduselt. Kompakselt planeeritud mudel-korterid, lagrits ja lihtsalt tunne, nagu oleks siin enne olnud!

Oleme kohtunud mitmete inimestega, kes on samal arvamusel. Viimasel korral kohtusime naisterahvaga, kes on 20 aastat USAs elanud, aga tuleb korra nädalas IKEAsse, et ennast «kodus tunda».

Kui koduigatsus ikka ei kao…

Kui lihapallid ja pohlamahl «isu» ei täida, on vaja minna jahile… Targad teavad, et vene poest saab rohelist Tarhuni limonaadi, kohukesi ja tatart. Isegi värsket musta leiba ja Estonskaja suitsuvorsti, kui hästi läheb. Kui nostalgia lööb jalust maha, ostan vahvliplaadid ja teen tordi, või hoopis sefiiri või plombiirijäätist, mis on täpselt selle maitsega, mis peab!

Isegi borš ja hernesupp on olemas. Napoleoni ja Aleksandri kooki mäletad? Sealt saab! Kindel see, et vene poest jalutad välja kriips kõrvuni.

Raskel ajal saab läbi aetud ka saksa poega, kust leiab nibin-nabin asju, mis tuttavad. Muidugi, vastupidiselt vene poele, on saksa poe hinnad kõrgemad, ning tuttavaid tooteid vähem. Kitsal ajal ajab asja ära. Isegi tuttav kanasupp või kohvi toob naeratuse näole. Muidugi, võibolla on see lihtne äratundmisrõõm? Ma pole päris kindel.

Loe edasi portaalist Minu Pere.