Maraton – see peab olema käkitegu. Ega muidu oleks pensioniealine Leili Teeväli suutnud 42 kilomeetri pikkust jooksumaad läbida elus juba rohkem kui kakssada korda. (Nii et, tšikid ja kutid, lõpetage sotsiaalmeedias oma maratonijooksupiltidega kekutamine.)
Tellijale
201 maratoni jooksnud 70-aastane naine: jooksen, kuni jaksan! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalavahetusel pidid Leili Teeväli lapsed oma ilusad plaanid korstnasse kirjutama. Nad tahtsid emadepäeva puhul talle Tartusse külla sõita. Aga vaat kus ema – tema lahkus emadepäevaks kodunt, sõitis hoopis Riiga. Ei, mitte sellepärast, et pääseda suure seltskonna võõrustamisest. Tal on lapsi kolm ning lapselapsi koguni üheksas; kümnes on siia ilma peagi teel. Ta sõitis Riiga seepärast, et joosta seal maratoni.