Vancouveri ülikooli kognitiivteadlane Luc Beaudoin kirjeldab meetodit, mille nimi on «kognitiivne segamine» (cognitive shuffling). Selle eesmärk on aju piisavalt uinutada ning mitte lasta tal ületunnitööd teha. «Täiskasvanud elavad väga tugevalt vasaku ajupoolkera poolt mõjutatud sõnade ja mõtlemise maailmas,» räägib Beaudoin. «Kontrastina aga noored lapsed veedavad palju aega kujutledes ja mängides. Muidugi, täiskasvanud vaatavad palju kujutisi: videoid, telekat, fotosid, logosid. Aga nad kipuvad seda tegema passiivselt ja sellega kaasneb tavaliselt palju müra.»
Siin võib abiks tulla kognitiivne segamine. Teadlased on avastanud, et uinudes kogeme me sageli visuaalseid pilte, mida nimetatakse mikrounenägudeks. Kongitiivse segamise meetodi eesmärk ongi neid mikrounenägusid ise esile kutsuda, et aju uneteele aidata.
2. Mõtle suvalisele, emotsionaalselt neutraalsele sõnale, mis koosneb vähemalt viiest tähest (näiteks «unenägu»).
3. Kui sõna on välja valitud, hääli seda mõttes aeglaselt.
4. Seejärel vali iga sõnas sisalduva tähe kohta uus sõna, mis algab selle tähega, ning püüa antud eset või tegevust ette kujutada. Näiteks U-tähe kohta sõna «ujuma» ning kujutle vees hõljumist.
5. Korda seda iga tähega, kuni tähed otsa saavad.
Beaudoin selgitab, et tegemist on justkui lammaste lugemisega, aga see pole lihtsalt nii igav. Klassikaline lammaste lugemine on liiga üksluine, et kaua sinu tähelepanu tegevusel hoida. Kognitiivne segamine pakub aga ajule piisavalt «mänguasju», et seda tegevuses hoida, kuid samas on piisavalt neutraalne, et mitte panna aju täisaurul tööle. See õrn tasakaal ongi sinu pilet Une-Mati maale.
Ah et kellel seda va und üldse vaja on? Vastus: sul. «Ma ütlesin alati, et uni on üks kolmest tervise põhialusest,» ütleb dr Matthew Walker California ülikooli unelaborist. «Ma eksisin täiesti. Uni on kõige alus.»