/nginx/o/2017/05/09/6641673t1ha2d9.jpg)
Kirjanik ja filmitegija Imbi Paju on loonud oma loova kirjutamise meetodi Loov Pliiats, kus avatakse ja vaadatakse isiklike lugude, muinasjuttude, kirjanduse ja metafooride maailma, kui võimaluste anumasse. «Seal, kust on pärit meie kollektiivne ja isiklik ajalugu, puhastatakse see anum kirjutamise, psühhodraamat ja performance’eid kasutades ära mineviku taagast, nii et lugu hakkaks kandma elu ja mõtestama tänast päeva ja tulevikku,» ütleb Imbi Paju.
Turu linnas Soomes mais «Tehdas» teatris esietenduva näidendi «Taeva kandja» autor Eeva Siivonen, kes käsitleb näidendis sada aastat tagasi toimunud kodusõda, on saanud inspiratsiooni Imbi Paju koolitustest.
«Kui meil ikka veel arutatakse, kes oli kodusõjas süüdi ja kelle poolt me oleme, siis Imbi on õpetanud süüdistamistest lahti laskma ja vaatama ajaloo traumat,» räägib Siivonen. «Kõik Soome mehed, kes sõdisid, olid need punased või valged, sõdisid parema Soome eest, kahjuks üksteise vastu minnes. Me ei ole saanud me neist asjust külmasõja tingimustes täiesti vabalt rääkida. Oma näidendiga ma tahan öelda, et laseme vana narratiivi lahti, tunneme mineviku suhtes kaastunnet ja oleme tuleviku poolt. Täna me peame hoidma tänast päeva ja lapsi. Me peame olema laste ilusa tuleviku poolt, kus ei köe viha.»
Näidend on ka üks Soome 100 juubeliüritusest, mille järel Imbi Paju juhib paneeli teemal, millist taaka jäävad sõda kogenud järgemised põlvkonnad ja eelkõige lapsed kandma ja kuidas sellest vabaneda.
Loova Pliiatsi koolituse kaudu tutvus Imbi Paju ka Taanis elava eesti kunstniku Külli Suitsoga. Kohtumisest algas sõprus ja samas ka ideede ja oskuste jagamise protsess. Koos luuakse ühist rahvusvahelisse ringlusse mineva inimelu hoidmisele tähelepanu pöörava näituse «Kiivrid» kataloogi.
Oma mõtted kataloogi jaoks on pannud kirja Soome endine kaitseminister Elisabeth Rehn, president Toomas Hendrik Ilves, Eesti taustaga Rootsi kirjanik Enel Melberg, mitmed Taani kunstiajaloolased ja paljud teised. Külli Suitso maalikogu «Kiivrid» on täidetud lillede, puuviljade ja marjadega. Kiivrid sümboliseerivad seda, mis on oma nö isikliku sõja või pärissõja taga – inimese mõtteid ja igatsust. Külli Suitso ütleb, et Imbi Paju Loova Pliiatsi metodid aitavad kustutada janu sõnade järele. «Imbi Paju on õpetanud hüppama vette tundmatus kohas ja avardama oma arvatavaid piire,» leiab Suitso.
Imbi Paju Loova Pliiatsi meetodite abil võib vaadata sõjajärgsesse aega, sinna, kus paljude vanemad ja vanavanemad on pärit, vaadata nende lukku, kes on sündinud ja kasvanud Stalini terrori ajal, kus oli palju hirme ja kus terror demoraliseeris tõekspidamisi ja tundeid. Aeg soosis pigem tuimust kui hellust ja armastust. Nii on tõdenud mitmed Imbi koolitusest osa saanud eestlased, eriti naised. Mehed pöördusid alkoholi poole ja naised elasid oma karmuses, hingehoidu polnud, seda asendas materialism ja lastele jagati armastust jao pärast. «Kiivrid» koos Loova Pliiatsiga annavad loa peidust välja tulla.
Rasketele tunnetele vastu
Imbi Paju usub, et loova kirjutamise kaudu on lihtsam käsitleda raskeid tundeid. Eestlased pole eriti avameelsed oma tunnetest rääkida, kuid kirjutamise rühmas arutades ja juhendamise abil muinasjuttu kirjutades või oma isiklikke väärtusi metafooride abil rikastades on võimalik jõuda ka valulike ja vastuoluliste teemadeni. Kirjutamise protsessis toimub jagamine ja see aitab valehäbita võtta vastu tänu ja tunnustust, aga ka ise tänada ja tunnustada, jagada hellust ja armastust ning tunnetada, kuidas elu kannab. «Muinasjutt pole ainult lastele, see kasvatab ka täiskasvanuid,» usub loovmeetodi kohta Paju. «Ja, mis veel toredam, igaühest võib koolitusel kujuneda muinasjutukirjutaja, et oma lastele, lastelastele ja lähedastele enda seest tulevaid tähelepanekuid, tarkust ja armastust avaldada.»
Imbi Paju jagab rahvusvaheliselt tunnustatud lingvistide, metafooride uurijate George Lakoffi ja Mark Johnsoni tõdemust, et mõiste «püha» pole inimesest väljaspool olev omadus, vaid see on seotud kasutusel olevate keelekonstrukstioonidega. «Igapäevase elu mõtestamise keelekasutus aitab meil kõigil mõista, kui aktiivne, eluliselt peen ning tähtis jõud on igal sõnal meie argipäevas. Sõnad loovad ajavaimu, annavad elule suuna ja lisavad elule soojust, kui neid vastutustundega kasutada. Sõnaga võib ka lüüa, ülendada ja alandada. Maailm algab sõnast, on kirjutatud ühes raamatute raamatus.»
Kirjanikku ja filmitegijat on praegu esinemas Regensburgi ülikoolis, seal on teemaks tõrjutud mälestused. Loetakse ette Imbi Paju raamatut, vaadatakse filmi ja diskuteeritakse mälestuste üle. Mais toimuvale etteastele Saksamaal plaanib Imbi Paju saada valmis video või lühifilmi, mis näitab läbi performance’i, et ükski riik pole väljaspool suuri protsesse, väljaspool sõdu ja okupatsioone, väljaspool tänast päeva. «Meie loome oma lugudega seda, mis saab meist homme,» ütleb Paju. «Ehk me kõik vastutame!»
Vaata ka videot:
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)