SOS ema Maire sai hetkega viie väikese lapse emaks: lapsi tuleb kasvatada südamega

Ema Maire Foto: Terje Atonen

Ema Maire astus SOS Lasteküla väravast sisse 12 aastat tagasi, sai ühe hetkega viie väikese lapse emaks ning tundis lapsi esimest korda nähes tõelist ja sügavat emainstinkti, mis on suunanud teda kogu tema senise SOS ema elu.

Maikuus toimub Tallinnas Solaris keskuses SOS Lasteküla emadele pühendatud heategevuskampaania, mille raames kogutakse annetusi ning otsitakse uusi emakandidaate. Sel puhul jagavad oma lugusid Postimehe lugejatega staažikad SOS Lasteküla emad, kes on üles kasvatanud kümneid enda ning ka vanemateta jäänud lapsi.

2005. aastal nägi Maire täiesti juhuslikult ajalehes kuulutust, kus otsiti SOS Lastekülla ema. Maire ise elas sel ajal Tartus ja tema peres oli aeg, kus üks tütardest oli endale oma kodu rajanud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas, mees aga viibis tihti kodunt kaugel komandeeringutes. Kuulutust lugedes tundis Maire mingit isemoodi tunnet ja kummalist igatsust ning tabas ennast mõttelt, et kas see on minu võimalus jagada armastust ja tähelepanu, hellust ja turvalisust armastusest ilma jäänud lastele? Järgmisel hetkel oli Mairel juba sisimas otsust tehtud ning valmisolek pakkuda end nendele lastele emaks. Nüüd jäi üle vaid pereliikmetele oma ideest rääkida ja nendelt nõusolek ning heakskiit saada.

Hetkega paljulapselise pere emaks

Pere oli Maire plaanidega nõus ning toetas teda igati. Nii saatiski Maire kandideerimisavalduse SOS-i ja jäi südamevärinal ootama vastust.  Maire suur unistus täitus, ta valiti SOS emaks, läbis praktika ning vajalikud koolitused.

Juhtus aga nii, et just sel ajal, kui Maire koolitusi läbis, otsiti kodu viiele õele-vennale, kellest noorim oli just saanud kolmeaastaseks ja vanim käis 1. klassis. Juhuse tahtel oli lastekülas just sel ajal üks maja tühjaks jäänud, sest seal elanud lapsed olid suureks sirgunud ja ema läks pensionile. SOS Lasteküla üks kindel põhimõte on see, et õdesid-vendi ei lahutata ning nad kasvavad alati koos.

«See oli saatus, mis mind just nende lastega kokku viis,» ütleb Maire pisarsilmi aastatetagust hetke meenutades. «See oleks olnud nagu eile – nägin neid viit särasilmset last ning tundsin hetkega, et tegin õige otsuse. Minust sai üleöö viie lapse ema ning ma ei ole seda mitte kunagi, mitte iialgi, kahetsenud. Olgu kuitahes raske hetk või keerulised probleemid, ma tean alati, et koos saame neist üle ning leiame lahenduse. Ja oleme saanudki.»

Maire selgitas lastele kohe alguses, et nüüd on neil kaks ema – üks on pärisema ja teine on tema. «Kuulsin ka laste omavahelist sosistamist, et see on nüüd meie uus emme ja sellega oligi kõik öeldud. Mind võeti õnneks kohe omaks,» ütleb Maire.

Pere pesamuna ei lasknud Mairest enam hetkekski lahti, nagu väike kängurupoeg hoidis ta kaela ümbert kinni ning käis oma emmega kõikjal kaasas. Esimene aasta koos lastega mööduski suures osas nii, et ükskõik kuhu Maire läks, oli kõige väiksem alati süles ning teised nagu väikesed pardipojad järel.

Emmega koos on ka hambaarsti juures käimine lahe

Maire näeb iga päev ning tunneb igal hetkel, kui oluline on lapsele EMA. Kord juhtus nii, et pere väiksekesele taheti lasteaias puugivastast vaktsiini teha, kuid väike piiga hakkas nutma ning nõudis emmet. Nii toodigi laps koju tagasi, uuesti mindi arsti juurde juba  koos emmega ning kõik sujus probleemideta. Sellest vahejuhtumist alates püüab Maire alati kohal olla, kui tema laste jaoks on tähtis, rõõmus, kurb või muu hetk, mis nõuab tähelepanu ning südamest kaasaelamist.

Mairele meeldib väga, kui tema toad on täis laste kilkeid ja naeru. Tihti veedab kogu pere aega nii, et joonistatakse, meisterdatakse või küpsetatakse koos. Maire on oma lastesse süstinud ka korilase- ja aednikupisiku, mis tähendab seda, et juba varakevadel kaevatakse aia taha peenramaa, nii et rohimist ja tegutsemist jätkub terveks suvekski. «Meie pere lemmikhetkedeks suvel on igahommikused ühised maasikaotsingud oma peenramaalt. Samuti oleme agarad aiapidajad. Oleme proovinud ka eksootilisemaid taimi kasvatada, nagu näiteks arbuuse,» räägib Maire oma lemmiktegevusest perega. «Nimekiri oma aia saadustest on meil päris pikk – kurgid, tomatid, herned, porgandid, peedid, sibul, till, küüslauk. Aiapidamisel on lisaks töörõõmule meie jaoks ka praktiline väljund – siis on talvel head ja tervislikku sahvrist võtta.»

Lapse jaoks on ema või isaga koos veedetud aeg kvaliteetaeg, mis lähendab lapsi vanematega ning pakub võimalust iga lapsega personaalselt suhelda ning vajadusel muredest ja rõõmudest privaatselt rääkida. Suures peres sellisteks silmast silma jutuajamisteks aega leida polegi nii kerge.

«Emme, millal sa tagasi tuled?»

Erinevalt tavaperede emast on SOS emaksolemine töö, mille eest makstakse palka ning ette on nähtud ka puhkepäevad. Tavaliselt veedab Maire need päevad oma isiklikus kodus toimetades, kuhu muul ajal väga ei satu. Kui SOS ema läheb puhkepäevadele, on asendajaks SOS-pereabiline, kes tuleb selleks ajaks laste juurde.

«See, et ema läheb vahel puhkepäevadele, oli minu laste jaoks küll väga raske, millega tuli aastaid harjuda. Iga kord enne äraminekut tuli mitu korda üle selgitada, et ma ei kao mitte kuskile, vaid tulen alati tagasi. Ka kümneaastane tütar on minu käest uurinud, et «emme, miks sa jälle puhkepäevadele lähed, alles sa ju käisid?».» Maire peab siis jälle selgitama, et see oli eelmisel kuul aga nüüd on juba uus kuu.

Usaldussuhte loomine lapsega on pikk ja keeruline protsess. Sadu kordi keerulisem on see aga veel sel juhul, kui laps on oma elus väga palju haiget saanud, tema usaldust on mitmeid kordi kuritarvitatud ning pole olnud ühtki inimest, kes oleks lapse elus kujunenud püsivaks ning turvaliseks toetajaks. Seda enam on Maire oma saatusele tänulik, et tal on olnud võimalik tänaseks päevaks kokku seitsmele SOS lapsele ning kahele oma bioloogilisele lapsele anda kindlustunne ning oma armastus, mis ei saa mitte kunagi otsa.

Kui soovid toetada SOS lastekülade lapsi, saad teha seda SIIN. Selgitusse lisa oma kontaktid, et saaksime Sind laste tegevusega kursis hoida.