Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer: meist keegi ei peaks ohver olema (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naatan Haamer
Naatan Haamer Foto: Elmo Riig / Sakala

«Mees, kes naisel rusikaga silma siniseks lööb, paistab muidugi silma, kuid kui naine taob meest padjaga pähe, siis jälge ei jää. Aga kui laps seda pealt vaatab, tema näeb ühesugust vägivalda ja tunneb hirmu,» ütles SA TÜK hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer täna emadepäevakonverentsil oma ettekandes «Perevägivalla mitu nägu». Naatan Haameri sõnul näeme me iga päev ka väärtuspõhist vägivalda nii kodus kui ühiskondlikus plaanis.

«Kaugel sellest, et ma ütlen, et see [naistevastane vägivald] ei ole probleem, loomulikult on, aga me peame hakkama vägivalda käsitlema laiemalt,» ütles Haamer.

Mis aitab vägivalda lahendada? Haamer usub, et see algab lugupidamisest ja aususest. Samuti tasub aru saada, et perevägivald on süsteem. Kas sa oled tähele pannud, millist kõnepruuki sa kasutad, vaadates korvpalli või uudiseid? Haamer paneb südamele oma kõnepruuki ja sõnu alati jälgida, eriti kui läheduses on lapsed. «Meie lapsed korjavad selle üles, nad saavad sealt teada, kuidas kellessegi suhtuda,» ütles Haamer. Ta lisas, et meil on üleüldine autoriteedi kriis. «Minu kooli ajal õpetajale öelda, et ta on rumal, oli suhteliselt võimatu. Tänapäeval võib seda teha! Kas te mõtlete, et lapsed mõtlevad selle välja? Ei!»

Haamer soovitab hoiduda vastandamisest ja hinnangutest, aga ka ohvristamisest ja stigmatiseerimisest. «Kui me räägime, et naised on ohvrid ja mehed on sead, siis me kinnistame naiste ohvristaatuse. Ma ei tahaks üldse näha eesti naist ohvrina, vaid terve, toimetuleva, iseseisva inimesena.» Haamer rõhutab, et meist keegi ei tohiks end ohvrina tunda.

Ta usub, et lahendus peitub ennetavas töös – hoolitsemises, õpetamises ja hoiakute kujundamises, mis lisaks pereliikmetele tähendab ka ametnike ja professionaalide õpetamist.

«Perevägivalla puhul on minu meelest hästi oluline aru saada, et see ongi süsteem,» rääkis Haamer ning rõhutas, et pereteraapial on suur roll selle süsteemiga tegelemisel. See ei tähenda, et kogu pere võetakse kokku ja koos arutatakse, vaid see võib tähendada ka individuaalset lähenemist.

Vaata konverentsi siit!

Märksõnad

Tagasi üles