Homme, 25. märtsil tähistatatakse üle Eesti paastumaarjapäeva. Tegu on iidse kombega, mil naised kogunevad päikesetõusul kõrgemale kohale päikest tervitama ning viivad läbi väekaid toiminguid eneseteadvuse tõstmiseks.
Leiame endas üles ürgnaise: kuidas tähistada paastumaarjapäeva nii, et õnn õuele saabuks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kultuuris on ajast aega olnud nii, et naised hoolitsevad kultuurilise järjepidevuse eest. Aga kuidas hoolitsevad naised iseenda eest? Mida teha ja kuhu minna, kui naisel on mure? Kellelt küsida abi, kuidas lahendada naise elu muresid ja keerulisi küsimusi? Suure häda korral minnakse tänapäeval psühhiaatri või sensitiivi juurde. Traditsioonilises külaühiskonnas korrastasid naised enda olemist regulaarselt isekeskis tähtpäevadel ja pühadel! Üks neist oli oletatav iidne maaemapüha ehk paastumaarjapäev.
Traditsioonilistel tähtpäevade ja pühade pidamisel on tähtsal kohal inimese hea käekäigu taotlemine, erilise hoole kandmine inimese tuleviku, tervise ja töövõime eest. Rohkesti pööratakse tähelepanu haiguste ennetamisele ning ravivahendite hankimisele. Usun, et enamik naisi peab seda püha tänapäeval vähemalt punajoogi joomisega.
Varahommikusele näopesemisele maarjapäeval omistatakse ühtviisi tervistavat ja kosutavat toimet. Igavesti aktuaalne iluravi saab tehtud maarjapuna joomisega. Toetudes pärimuslikule kombestikule, millest nii mõnigi võib ulatuda ajas väga kaugele, toimub pidev improvisatsioon traditsioonis. Külaühiskonnas lõpetasid naised talvised õhtused kodused tööd tulevalgel, tüdrukutel lubati aita magama minna, poisid alustasid ehalkäimisega. Vara tõusmine andis virkuse kogu suveks, kuid siitpeale ei tohtinud kodust hommikul ilma linnupetet võtmata kodust väljuda.
Ilmaennustused on seotud kevadega, soe maarjapäev toob sooja kevade, kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, tuleb veel 40 ööd–päeva külma. Toitudest küpsetati karaskit ja suuri ülepannikooke, et kapsastel laiad lehed tuleksid. Mitmest viljasordist karask andis hea viljaõnne ja tangupuder hea odrasaagi. Teeme järele!
Millist tähendust peame silmas tänapäeval?
Aja jooksul on välja kujunenud oma kindlad tegevused ja rituaalid, millest armastatakse kinni pidada. Paastumaarjapäeva pidamine on suurepärane võimalus naiste eneseteadvuse tõstmiseks ja endateadmise kasvatamiseks. Teiste naistega ühtekuuluvustunde tunnetamine annab elujõudu ja hea võimaluse mõtlemaks enese naiseks olemise üle. Siin toimub väärikaks naiseks ja emaks kasvamine teiste naiste seas ning enese olemasolu tunnetamine esiemade pikas ahelas.
Heaks emaks, naiseks ja abikaasaks ei sünnita ega saada lihtsalt – selleks kasvatakse teiste, vanemate ja kogenumate naiste kõrval ja nende eeskujule toetudes. Päikesetõusuaegse päikesemängu vaatamine vallandab loovuse kanalid ja annab elujõudu.
Toetudes igavesti toimivale pärimuslikule kombestikule oleme loovad ja avatud oma isiklikule pärimusmälule, mis ärkab ikka ja jälle olles õigel ajal tähenduslikus keskkonnas. Maagia pole veel kuhugi kadunud. Ta on kuskil olemas ja võib iga hetk välja imbuda ning pakkuda meile kaitset. Igaüks meist saab midagi ise ära teha, et ta enda ja pere elu oleks õnnelik!
Kakskümmend aastat tagasi alustasime Tartus pundi naistega maarjapäeva taasloomist rikkalikuma kombestikuga, sest tundsime, et kõigis oma naiste rollides (naine, abikaasa, ema, vanaema) vajame esivanemate poolt loodud rituaale enese korrastamiseks, ülenduseks ja pingetest vabastamiseks teiste naiste seltsis, tähistades nii kevade algust, naistepüha kui ka pidades meeles neid, keda just sel päeval kodust Siberisse viidi. Praeguseks on paastumaarjapäeva tähistamine Eesti erinevates paikades päris levinud, tähistatakse nii avalikult kui seltskonniti omaette.
Sel aastal tähistavad maarjapäeva Abja, Hüüru, Juuru, Kadrina, Karksri-Nuia, Kirikmäe, Laulasmaa, Lootvina, Narva, Nõmme, Paide, Palupera, Põlva, Rakvere, Sargvere, Saue, Tallinna, Viljandi väga paljud naised üle Eesti kas oma pere või kogukonna naistega! Paastumaarjapäeva tähistamiste kohtade kohta leiab infot siit: https://www.facebook.com/events/1746279245662703/