Platsenta smuutisse, mulda või näokreemi sisse: mida teevad emakoogiga Eesti naised?

Foto: Hannes Eichinger / PantherMedia / Scanpix

Ilmselt on enamik naisi kuulnud platsenta ehk emakoogi mitmesugustest kasutusvõimalustest ning on kursis, et maailma eri paigus on sellega seotud arvukalt erinevaid traditsioone ja tavasid. Kas ja milleks kasutavad platsentat aga Eesti naised? 

Ilus perekeskne traditsioon

Kolme lapse ema Reelika arvates on platsenta koju kaasa võtmine täiesti loomulik asi ning naise sõnul teadis ta juba esimese raseduse ajal, et sellest saab nende pere traditsioon. «Meie kodutalu õue peal kasvab üks noor tamm, mis on igas mõttes meie pere puu. Pulmapäeval sai sinna alla maetud minu neiupõlvenimi ja minu jaoks tundus täiesti iseenesest mõistetav, et pere kasvades matame sinna juurde ka lapse platsenta ja seeläbi kasvab puu koos meie perega,» räägib Reelika, kelle kodutammele annavad praeguseks jõudu juba kolm platsentat.

«Ma ei oskagi öelda, kust mul see mõte alguse sai. Meie peres ja sõpruskonnas pole minu arust varem platsentat alles hoitud,» tõdeb naine, lisades, et ilmselt sai kuskilt internetist selle kohta loetud ja mõte läks kohe hinge. «Ma iseenesest ei mõista üldse hukka neid, kes ei soovi enda platsentat näha ega kasutada, aga meie jaoks tundub see lihtsalt õige. See on meie pere jaoks nii tähenduslik traditsioon ja nii tore on mõelda, et aias kasvab puu, millega iga pereliige on mingil moel seotud.»

Platsenta mahamatmist peab ilusaks tavaks ka kahe lapse ema Kati, kes on enda pere pesamuna platsenta samuti koduaeda matnud. «Ma ei olnud platsenta kasutusvõimalustega enne sünnitust eriti tutvunud ja kui ämmaemand peale esimese lapse sündi küsis, et kas tahan platsenta alles hoida, siis ei osanud ma eriti midagi vastata,» kirjeldab Kati, kellest tol esimesel korral platsenta siiski haiglasse jäi. «Teist last oodates uurisin aga platsenta võimaluste kohta juba varem ja andsin ka ämmaemandale juba varakult teada, et seekord tahan platsenta koju kaasa võtta.»

«Matsime platsenta aeda maha ja istutasime sinna peale pihlakapuu,» räägib Kati, kelle sõnul on tore näha puud koos lapsega kasvamas. «See on mu arust nii soe ja südamelähedane traditsioon. Tundub kuidagi nii eestlaslik seostada end mõne kodupaiga puuga. Selle pihlaka hingeline tähendus on meie jaoks ikka tõeliselt suur,» selgitab Kati, kel praegu on kahju vaid sellest, et vanema lapsega sai see võimalus maha magatud.

Söömine on veel võõras

Lisaks mahamatmisele on mitmel pool mujal maailmas kombeks platsentat ka süüa, kuid Eesti naistele tundub see mõte üsna võõra ja kaugena. «Ma olen lugenud küll, et platsenta sisaldab hulgaliselt kasulikke aineid ja võib rasedusjärgset depressiooni leevendada, aga minu jaoks tundub see lihtsalt kuidagi liiga ekstreemne,» tõdeb Reelika, kelle sõnul jääb platsenta söömine tema mugavustsoonist natuke liiga kaugele välja. «Inimeste vaated ja kombed on erinevad, nii et hukka ma kedagi ei mõista, aga see pole lihtsalt minu jaoks. Minu jaoks on kuidagi loomulikumad ja tähtsamad just kodukoha ja perekonnaga seotud traditsioonid.»

Platsenta söömise tava jääb liiga kaugeks ka Kati jaoks, kes on selle võimalusega küll kursis, kuid ise praktiseerima ei tõtta. «See platsenta söömine on täpselt selline asi, et kuuled ja näed küll, et mujal maailmas nii tehakse, aga ise järele tegema ei kipu,» räägib Kati, kelle jaoks seostub see tava eelkõige välismaa kuulsustega. «Mul on tunne, et meie kultuuriruumis on see veel üsna võõras komme ja mina isiklikult ei tunne selle jaoks mingisugust tungi ega vajadust. Samas, kui mõni naine tunneb, et tal on seda vaja ja see on talle hea, siis lasku aga käia,» leiab Kati, kelle jaoks piirdub platsenta otstarve samuti eelkõige kodu ja perega seotud armsa traditsiooniga.

Ämmaemandad on platsenta kasutamise osas positiivselt meelestatud

Sünnitusmajas suhtutakse sünnitajate soovi platsenta koju kaasa võtta üldiselt avatud meeltega. Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutava ämmaemanda Merit Tammela sõnul on selline võimalus haiglas täiesti olemas ja kasutatav. «Pärast sünnitust alati küsime naistelt, kas nad soovivad näha, kuidas platsenta välja näeb, ning pakume seda soovi korral kaasa võtta,» räägib Tammela. Haigla külmkapis platsenta säilitamise võimalust sellegipoolest pole. Kuna platsentat tuleb aga säilitada ilmtingimata külmas, siis palutakse Tammela sõnul sünnitaja tugiisikul see koju viia, kuniks naine ise sünnitusjärgselt haiglas viibib.

Tavaliselt tuleb sünnitusmajas vähemalt kord nädalas ette, et naine palub platsenta alles hoida ning soovib selle kaasa võtta. «Mõni sünnitaja ütleb kohe sünnitama tulles, et soovib platsenta kaasa võtta, kuid mõni otsustab selle kasuks siis, kui seda võimalust neile pakume,» räägib ämmaemand, kelle sõnul esineb ka neid naisi, kes soovivad terve platsenta asemel vaid tükikese sellest kaasa võtta. Enamuses on aga sellegipoolest need sünnitajad, kes platsentat alles hoida ega kaasa võtta ei soovi. «Oleme täheldanud, et platsenta alleshoidmine on pigem just korduvsünnitajate trend,» lisab Tammela.

Platsenta koju kaasavõtmine on aina populaarsust koguv komme ning sellel on mitmeid erinevaid kasutusvõimalusi. Pelgulinna sünnitusmaja personal on Tammela sõnul platsenta erinevate kasutusvõimalustega kursis ning lisaks sellele uuritakse aeg-ajalt ka sünnitajate endi käest, milleks nad platsentat kasutada plaanivad. «Paljud naised usuvad, et platsenta söömine aitab ennetada ja vähendada depressiooni, sünnitusest paremini taastuda ning suurendada rinnapiima teket. Usutakse, et see annab jõudu ja väge. Samuti oleme kuulnud, et platsentat kasutatakse külmetushaiguste ennetamiseks,» kirjeldab Tammela, kelle sõnul on osa sünnitajaid koguni rääkinud, et platsentat ei söö mitte ainult ema ise, vaid seda antakse haiguste ennetamise eesmärgil ka oma mehele või vanematele lastele.

«Platsenta söömiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks võib seda kuivatada ja sellest siis kapslid teha, seda võib süüa ka toorelt või külmutatult. Uus trend on ka külmutatud platsenta kuubikute lisamine smuutidesse,» räägib ämmaemand.

«Platsenta söömine on muutumas järjest populaarsemaks,» tõdeb Tammela. «See on trend, millesse suhtume ämmaemandatega pigem positiivselt. See, kui naised usuvad ja tunnevad, et platsenta söömine teeb neile head, ongi põhiline. Juba ainuüksi usk selle positiivsetesse omadustesse mõjub hästi.»

«Sünnitajad on rääkinud ka seda, et lisaks söömisele hoitakse platsenta alles näiteks selleks, et kasutada seda puude istutamisel. Usutakse, et see toob hea saagi,» räägib Tammela, kelle meelest on tegemist ilusa žestiga, kuna puu hakkab kasvama koos lapsega ning sellest saab mõnes mõttes tema puu. Lisaks kõigele muule kasutatakse ämmaemanda sõnul platsentat ka ravimitööstuses ja kosmeetikas. «Seda võib kasutada näiteks kreemide valmistamisel, aga ka juuksekasvu soodustavates toodetes.»