Sergio on tegelnud brasiilia jiu jitsuga viimased 20 aasta, musta vöö omanikuks sai ta aastal 2014. Eestis alustas ta võitlussporti Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemiast, kuid on treeninud ka näiteks saalis Korrus3.
Sergio, olete brasiilia jiu jitsuga läbi võistlemise ja treeneriks olemise seotud olnud viimased 20 aastat. Rääkige palun sellest spordialast lähemalt.
Jah, jiu jitsuga ei saa tegeleda üksinda ja omaette, alati on vaja vastast ehk kedagi veel ja see on üks hea asi, mida ma jiu jitsu juures õpilastele alati seletan. Vastast ei tohi kunagi vigastada, sest kui seda teha, pole homme kellegiga koos treenida.
Kui me võtame näiteks kickpoksi või mõne muu võitlusspordiala, siis seal saab treenida ka individuaalselt, aga jiu jitsu puhul on vastane alati vajalik. Muidugi saab ka siin suure tahtmise juures vastast vigastada, kuid mina õpetan alati trenni tulles oma ego ukse taha jätma.
Tähtis on õppimise protsess ise ja mida rohkem vigu inimene teeb, seda rohkem ta tegelikult õpib. See on nagu eluski, ei saa koguaeg ainult võita. Kui kaotad, siis peab keskenduma põhjusele, miks kaotasid. Need on õpetused, mida õpetan algajatele ja eriti täiskasvanutele. Tuleb õppida teineteisest rohkem hoolima.
Jiu jitsu treening annab hea füüsilise koormuse, aga õpetab sind ka teisiti mõtlema ja inimestesse suhtuma. Hiljem see peegeldub mitte ainult väljanägemises, vaid ka isiklikus elus ja suhetes.