Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Treener Sergio de Andrade Cabral: ma näen, kuidas naistel jiu jitsut õppides enesekindlus kasvab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergio Andrade de Cabral
Sergio Andrade de Cabral Foto: Erakogu

Brasiiliast pärit Sergio de Andrade Cabral on õppinud ja õpetanud mitmeid võitluskunste, kuid südamelähedasem on talle brasiilia jiu jitsu. Isa on mees treeninud Murilo Bustamante juures, kes on Ultimate Fighting Championship (UFC) tšempion ja üks tuntumaid nimesid Brasiilia jiu jitsu ja MMA maailmas. 

Sergio on tegelnud brasiilia jiu jitsuga viimased 20 aasta, musta vöö omanikuks sai ta aastal 2014. Eestis alustas ta võitlussporti Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemiast, kuid on treeninud ka näiteks saalis Korrus3.

Sergio, olete brasiilia jiu jitsuga läbi võistlemise ja treeneriks olemise seotud olnud viimased 20 aastat. Rääkige palun sellest spordialast lähemalt.

Jah, jiu jitsuga ei saa tegeleda üksinda ja omaette, alati on vaja vastast ehk kedagi veel ja see on üks hea asi, mida ma jiu jitsu juures õpilastele alati seletan. Vastast ei tohi kunagi vigastada, sest kui seda teha, pole homme kellegiga koos treenida.

Kui me võtame näiteks kickpoksi või mõne muu võitlusspordiala, siis seal saab treenida ka individuaalselt, aga jiu jitsu puhul on vastane alati vajalik. Muidugi saab ka siin suure tahtmise juures vastast vigastada, kuid mina õpetan alati trenni tulles oma ego ukse taha jätma.

Tähtis on õppimise protsess ise ja mida rohkem vigu inimene teeb, seda rohkem ta tegelikult õpib. See on nagu eluski, ei saa koguaeg ainult võita. Kui kaotad, siis peab keskenduma põhjusele, miks kaotasid. Need on õpetused, mida õpetan algajatele ja eriti täiskasvanutele. Tuleb õppida teineteisest rohkem hoolima.

Jiu jitsu treening annab hea füüsilise koormuse, aga õpetab sind ka teisiti mõtlema ja inimestesse suhtuma. Hiljem see peegeldub mitte ainult väljanägemises, vaid ka isiklikus elus ja suhetes.

Kas jiu jitsu on pigem meeste või naiste ala ja kas on mingisugused ealised piirangud treeningule tulemiseks?

See on sobilik ja kasulik kõigile. Üks Brasiilia mees, kes alustas treeninguid 50-aastaselt, oli 62-aastasena seitsmekordne Brasiilia meister, mis tõestab, et kunagi pole hilja alustada.

Naiste puhul ma näen, kuidas nende enesekindlus treeningutel tõuseb. Enne kui jiu jitsu spordialaks kujunes, oli see ju enesekaitsetehnika. Jiu jitsu treening sobib kõigile, olenemata soost või vanusest. See on juba minu ülesanne õpetada ja treenida vastavalt õpilase võimetele. Ma ise ka ei tee trenni täna, 39-aastasena, nii, kuidas ma tegin seda, kui olin 21-aastane. Olen õppinud oma keha kuulama.

Mis sõnumi te tahaksite oma õpilasteni viia läbi jiu jitsu?

Kõige tähtsam asi siin elus on teineteise austamine. Peab meeles pidama, et minu vastane ei ole minu vaenlane. Tuleb õppida panema ennast tema olukorda ja õppida jätma oma ego treeningsaali ukse taha. Kellegagi ei tohi käituda üleolevalt või arrogantselt. Seda õpetas mulle kunagi minu õpetaja Murilo Bustamante ja mina tahan seda edasi anda oma õpilastele: olenemata sellest, kes sa oled, pead sa kõiki kohtlema austusega.

Tagasi üles