Neli küsimust, mis võivad päästa su lapse ülekaalulisusest

Foto: PantherMedia/Scanpix

Loe lähemalt, mida tähendab kui laps on ülekaalulisus, kuidas ohtu varakult märgata ja mida teha, et asjad läheksid paremaks. Normaalkaalus lapsed on õnnelikumad ja tervemad. 

Austraalias leiti, et iga neljas laps on ülekaaluline. See on austraallaste jaoks hirmutav statistika. Lapsed, kes on normaalses kaalus, on enamasti paremas vormis, tervemad ja õnnelikumad, vahendab Now To Love. Lisaks on neil rohkem enesekindlust ja neid kiusatakse koolis vähem.

1. Mida see tähendab, kui laps on ülekaaluline? Rasvumine ja ülekaalulisus tähendab seda, et laps kannab endaga kaasas liiga palju lisakilosid või rasva, mis võivad tekitada südameprobleeme. Lapsed, kellel on kaaluga probleeme, võivad kogeda astmat, unehäireid, liigesevalusid, kõrget vererõhku, neeruhaigusi ja madalat enesehinnangut. Kui lapsel on juba nooremana probleeme ülekaalulisusega, siis jätkuvad need tõenäoliselt ka täiskasvanueas, põhjustades südamehaigusi, diabeeti ja vähki.
2. Kuidas märgata? Üks asi on see, et laps ei ole enam väga aktiive. Teine ohumärk on see, kui laps hakkab salaja toitu peitma või sa märkad, et tal on tekkinud harjumus toidukordade vahel palju näksida. Kui sa ei tea, kas sul laps on ülekaaluline, siis lase arsti teda mõõta ja kaaluda ning saad teada, kas ta on oma vanuse ja keha kohta normaalses kaalus.
3. Mida teha, kui näed ohumärke? Toitumisspetsialist Michael Lawler selgitab, et kõik algab perekonna harjumustest ja elustiilist. Kui on võimalik, siis kasvatage tagaaia oma juurvilju, mis kinnitab lapse sidet päris toiduga. Ära tee nii, et sa ei luba tal enam üldse rämpstoitu või magusaid asju süüa, sest sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed. Kasuta nende kohta õigeid sõnu, nagu «üllatused» või «toidud, mida süüakse harva». Lisaks on laste puhul eriti oluline see, et nad oleksid aktiivsed. Minge välja, matkake, jookse ja lõbutsege. See on ka üks võimalus, kuidas oma lapsega rohke aega veeta.  
4. Kuidas edasi? Siin on mõned tervislikud nipid, mida võiks terve ühiselt omaks võtta.

• Jooge mahla või karastusjoogi asemel vett
• Söö iga päev viis erinevat juurvilja ja kaks puuvilja
• Alusta päeva tervisliku hommikusöögiga
• Vali tervislikud vahepalad
• Ole aktiivne vähemalt tund aega päevas
• Ära veeda rohkem kui kaks tundi päevas arvuti või teleka ees
• Maga rohkem (10-12 tundi alla 12-aastased; 8-10 tundi üle 12-aastased)