Jooksmine ei asenda professionaalset abi, mida depressioonihaige vajab. Kahjuks on liiga palju neid, kes pelgavad arsti juurde minna ja loodavad kuidagi ise hakkama saada.
Kas jooksmine aitab päriselt depressiooni vastu?
Tihti mainitakse, et jooksmine aitab hästi depressiooni mõju leevendada ja tuju tõsta. Women’s Running uuris dr Glenn Geherilt, kui palju sellest paika peab ja kas jooksmine tuleb depressiooni vastu kasuks.
Igaüks võib kogeda depressiooni omamoodi, kuid üldiselt on sel järgmised sümptomid:
- abituse ja lootusetuse tundmine,
- unemustri muutus - rohkem või vähem magamine,
- viha või ärrituvus,
- sagedasem nutmine,
- muutused söögiisus - kaalutõus või -langus,
- eraldumine,
- energiapuudus,
- hooletu käitumine.
Dr Geher toonitab, et depressioon on midagi muud kui ajutine mõõnaperiood. «Kõigil tuleb ette halvemaid aegu,» selgitab ta, «ja see kuulub muide meie tundesüsteemi «disaini» juurde - ülima ellujäämise ja paljunemise nimel on negatiivsed emotsioonid hädavajalikud, sest need motiveerivad meid stiimulite poole, mis on meile tõenäoliselt kasulikud, ja hoiavad eemal stiimulitest, mis võivad olla ohtlikud.»
Kuigi ka negatiivsetel emotsioonidel on oma koht, ei saa kalduvust halva olukorra pärast kurvastada või ärrituda pidada veel depressiooniks, kui just negatiivne tuju ja kaasuvad sümptomid ei ole kauakestvad ja ei hakka segama inimese igapäevast elu.
Kuidas on jooksmisest abi?
Nii nagu iga jooksusõber teab, aitab jooksmine paljude hädade vastu. See teeb mõtlemise selgeks, aitab sõpru leida, pikendab eluiga ja teeb enesekindlamaks. Psühholoogi selgitusel on jooksmisel tõepoolest tänu endorfiinidele tujutõstev mõju. Jooksjad on ka enamasti enda üle uhked, sest sport nõuab pingutust ja igaüks sellega hakkama ei saa.
Depressioon on aga midagi enamat kui halb tuju ja sageli võib see olla nii sügav, et isegi ravi ei toimi. «Jooksmine mõjub väga hästi enesekindluse tõstmiseks ja meeleolu parandamiseks, kuid depressiooni see ei ravi,» nendib Geher. Depressiooni põdejatel on pahatihti raskusi isegi voodist välja saamisega ja sel puhul on mõttetu neile pikamaajooksu soovitada. Jooks ei ole siiski imeravim, mis vaimsetest probleemidest päästaks.