Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Trumpile hääle andnud mees: nagu ma ütlesin oma eestlannast naisele, sõda Venemaaga ei tule (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Clintoni ja Trumpi kujud Madame Tussaud' muuseumis.
Clintoni ja Trumpi kujud Madame Tussaud' muuseumis. Foto: Reuters / Scanpix

Ma ütlen teile sama, mida ütlesin ma oma eestlannast tüdruksõbrale pärast seda, kui Trump valiti presidendiks: kõik saab korda. Päike tõuseb ka homme – noh, niipaljukest kui ta siin Eestis üldse sel aastaajal tõuseb. Elu läheb edasi, sõda Venemaaga ei tule ja kui meil natukenegi veab, on meie kõigi jaoks tulevik väga helge. Meie riikidel on uusi ärivõimalusi ning me isegi võime mõne kopika tasku panna. Eestlannaga suhtes olev ameeriklane Jake Valjean, kes on andnud oma hääle varem Obamale, kirjutab, miks ei tasuks Trumpist heituda.

Kui ma tunnistasin talle, et ma hääletasin Donald Trumpi poolt, oli ta arusaadavalt šokis ja üllatunud. Kuidas võisin ma, pealtnäha täiesti normaalne inimene, anda oma hääle sellisele mehele nagu Donald? Arvestades uudistekajastusi võiks ju pakkuda, et ta on elajas ja kuidas ma ometi saan toetada sellist koletist? Eks see vastus ole omajagu keeruline, aga lihtsuse huvides ütlen ma lihtsalt, et enamik, mida kajastatakse USA uudistes, ei ole lihtsalt tõsi.

Paljud inimesed on solvunud tema märkustest «tu*i haaramise» teemadel. Esiteks, kõik mehed, ka need, kes on sinu elus, on mingil ajahetkel nõnda rääkinud. Tema puhul see asi õnnetult võeti linti. Mis aga peamine – mõned asjad siin elus on märksa solvavamad kui halval hetkel öeldud tahumatud kommentaarid. Kahjuks pole Hillary Clinton suurem asi feminist ning on oma tegevusega naisõiguslaste liikumisele palju rohkem kahju teinud, kui seda on suutnud teha Donald Trump ja tema toetajaskond.

Bill ja tema sahkerdamine

Paljud inimesed, kes hääletasid Obama poolt, andsid sel korral oma hääle Trumpile. Kas me ühtäkki kõik ärkasime üles ja otsustasime: nüüd hakkame üheskoos rassistideks ja seksistideks?

Meile meeldib Bill Clintoni ja Monica Lewinsky üle nalja heita, kuid enne ja pärast Monicat oli veel naisi ja see pole enam naljakas. Bill jahtis naisi, kes temaga ja tema alluvuses töötasid ning kasutas ära oma jõupositsiooni, et neile ligi ajada. Mitmed naised on teda vägistamises ja ahistamises süüdistanud. Hillary sageli koristas Billi tagant ning süstemaatiliselt hävitas nende naiste elusid, kel oli julgust mehe vastu välja astuda. Ta nimetas üht Billi süüdistajaks nimega trailer trash [halvustav väljend, mis tähendab sisuliselt lõtvade elukommetega madalama klassi naist – toim.]. Ei kõla just sõnadena, mida võiks kasutada inimene, kes on huvitatud töötavate naiste õiguste eest seismisest?

Aastal 1975 kaitses Hillary kohtus 12-aastase tüdruku vägistajat, öeldes, et ohvril oli «harjumus fantaseerida vanematest meestest». On lindistus, kus ta naerab selle üle. See tüdruk, Kathy Shelton, viibis viis päeva koomas, kuna vägistamise ajal teda peksti. Ta ei saa tõenäoliselt kunagi lapsi. Ma saan aru, et juristidel on kohustus seista ka kõige hullemaid kliente, aga kes millegi säärase üle naerab?

Hillary on võtnud vastu miljoneid dollareid maailma kõige hullemate režiimide esindajatelt, kes toetavad naiste orjastamist, naiste suguelundite väärastamist, keelavad naistele autojuhtimise õiguse ning kellel pole mingit probleemi naisi abielurikkumise eest avalikult hukata – kui neid on vägistatud. Kuidas saab keegi, kes väidab end seisvat naiste õiguste eest, üldse võtta vastu mingisugust raha inimestelt, kes toetavad selliseid naistevastaseid kuritegusid? Ma üldse ei hakka rääkimagi LGBTQ+ kogukonnast.

Me armastame Ameerikas naisi ja ma ei saanud kuidagi ühildada seda, mida ma Hillary kohta teadsin tema «feministliku» retoorikaga. Kuidas tunneksid sina ennast, kui kiimaline vanamees ahistaks sinu tütar, õde või ema ning sama mehe naine astuks vahele, nimetaks teda avalikult rämpsuks, teeks ta maine maha ning hävitaks ta elu vaid seetõttu, et ta püüab õiglust jalule seada?

Enamik sellest, mida näitab Ameerika Ühendriikide televisioon Donald Trumpi kohta, on päris kallutatud. Ta on aidanud paljudel naistel aastate jooksul purustada klaaslagi, aga ta ei räägi sellest, sest ta pole lihtsalt selline mees. Esimene naissoost arhitekt, kes ehitas New Yorki pilvelõhkuja, töötas Donald Trumpi heaks. Kellyanne Conway, esimene naine, kes on edukalt juhtinud võidukat presidendikampaaniat, tegi seda sel aastal Trumpi heaks. Kui mul kunagi on tütar, tahaksin ma talle just need tugevad naised eeskujuks tuua, mitte kellegi nagu Hillary Clinton, kelle minevik on enam kui kahtlane.

On miljon põhjust, miks ma ei saa puhta südametunnistusega anda oma häält Hillary Clintoni poolt, aga mulle tundus, et just see on aspekt, mis vajaks lahtikirjutamist. Sel aastal on mind nimetatud rassistiks, seksistiks ja misogüüniks, samuti Venemaa häkkeriks, kitsarinnaliseks ja natsiks. Ükski neist ei vasta tõele. Paljud inimesed, kes hääletasid Obama poolt, andsid sel korral oma hääle Trumpile. Kas me ühtäkki kõik ärkasime üles ja otsustasime: nüüd hakkame üheskoos rassistideks ja seksistideks? Või on ka võimalik, et Hillary Clinton oligi halb kandidaat ja inimene ning me lihtsalt ei usaldanud teda Valgesse Majja?

Meil on ääretult suured probleemid, millega me peame tegelema ja kui me oma muredele lahendust ei leia, saavad neist peagi teie probleemid. Nii et ma ütlen teile sama, mida ma ütlesin ma naisele: kõik saab korda. Andkem mehele võimalus ja las tema teod räägivad iseenda eest. Me ei lähe Venemaaga sõtta ja päike tõuseb ka homme.

Tagasi üles