Paksu naise kiri teda kaalu tõttu mõnitanud trennikaaslastele liigutab südameid

Foto: Dorota Nowańska / PantherMedia / Scanpix

Ülekaalulised inimesed teavad, milline võib olla eneseületus, et end kokku võtta ja jõusaali vedada. On hirmutav minna heas vormis inimeste sekka, isegi, kui sa teed seda selleks, et oma elu tervislikematele radadele pöörata. Viimane asi, mida on vaja, on inimesed, kes sinu üle su kaalu tõttu naeraksid.

Mõnikord kahjuks seda juhtub ning sellest tuleb lihtsalt üle olla. Üks naine kirjutas aga väga võimsa pöördumise, mis põhineb tema enda kogemusel. Ta pidi väidetavalt korduvalt kokku puutuma kiuslike ja õelate trennikaaslastega. Kuid ta ei andnud alla ning ei vahetanud spordiklubi. Tema kiri on kogunud tohutult julgustavaid kommentaare ning inimesed räägivad, kuidas on ise sama nähtusega kokku puutunud.

«Mina olen paks tüdruk,» kirjutab ta Redditis. «See on minu esimene nädal käia jõusaalis ja igal õhtul pärast tööd on seal ka need kolm tüdrukut. Täna sain ma teada, et nad on Snapchati vahendusel minust pilte edastanud ja minu üle nalja teinud. Aga ma ei pane seda pahaks. Mul on hea meel, et te pole pidanud üle elama seda, mida mina olen üle elanud.

Kunagi olin ma vormis, aga ma murdsin puusa ning pidin trennist loobuma. Siis jäi haigeks mu vanaema ja ma pühendusin tema eest hoolitsemisele. Ma ei saanud teda üksi jätta, sest keegi teine ei aidanud mind, nii et ma võtsin veelgi juurde. Kui ta suri, püüdsin ma söögiga oma tundeid lämmatada ja ma võtsin veel juurde. Nüüd on mu suurusnumber 22 (Euroopa suurustabeli järgi 50 – toim.). Ma ei vihka ei ennast ega oma keha. Ma armastan ennast ning ausalt öeldes on see võtnud terve elu, et ma suudaksin neid sõnu öelda. Ma armastan ennast.

On tõeliselt nõme, et ühiskond ja teie vanemad kasvatasid teid nii, et on okei haiget teha sellele, kes püüab end parandada, selle asemel et püüda neile toeks olla. Aga ma pole vihane. Aitäh, et tuletasite mulle meelde, et ma sunniks end tagant ka pärast rasket tööpäeva. Kuu aja pärast, kui kogu see aasta alguse hullus on maha rahunenud, olen ma ikka siin, dieedil ja nägemas ränka vaeva jõusaalis iga päev. See pole selleks, et teie või keegi teine mind aktsepteeriks. Ma teen seda enda heaks. Ma loodan, et kõik teised, kes tunnevad end koledana või on ülekaalus ning on otsustanud oma elu muuta, jätkavad samamoodi. Unustage need kõhnad tüdrukud, kes teie üle naeravad või musklis mehed, kes ütlevad, et te olete rõvedad. Armastage ennast. Õpetame armastust ka teistele, tänapäeva maailm vajab seda.»