Kui palju aega raisatakse tööl tegelikult internetis surfamisele?

Foto: Antonio Guillen Fernández/ Panther Media/ Scanpix

Inimestena veedame me suurema aja oma päevast töö juures, kuid kas see aeg kulub tõesti vaid töö peale? On ju nii lihtne iga 10 minuti tagant Facebook lahti lüüa, personaalsed meilid kibekiirelt ära vastata, Postimehele pilk peale visata ja õhtuks veel mõni maitsev retsept välja otsida? 

2015. aastal läbi viidud uuring, kus küsitleti 2063 täiskasvanut vanuses 25-64 näitab, et 80,4 protsenti inimestest raiskab igapäevaselt 30 minutit- 3 tundi tööaega töövälistele tegevustele, kirjutab Kathleen Kanervikko Motivaatoris. Kas see pole mitte ekstreemselt palju?

Palju hirmutavam on aga see, et 18.5 protsenti küsitletutest raiskavad 3+ tundi igas tööpäevas, mis tähendab 15 tundi nädalas ehk peaaegu 2 täispikka tööpäeva. Olgugi, et küsitlus viidi läbi Ameerika Ühendriikides, teab iga Eesti tööandja ka omast käest, kui suureks probleemiks on näiteks sotsiaalmeedia kasutus igas kontoris. Paar aastat tagasi läbiviidud uuring näitab, kuhu tegelikult kogu see aeg siis kaob?

* 50 protsenti tööajast saadetakse telefonis sõnumeid

* 42 protsenti tööajast kulub klatši alla

* 39 protsenti tööajast surfatakse internetis

* 38 protsenti tööajast surfatakse sotsiaalmeedias

* 27 protsenti tööajast kulub snäkipausidele ja/või suitsupausidele

Vastuseid, miks töötajad nii palju tööandja väärtuslikku aega raiskavad, on mitmeid. Näiteks toodi küsitluses välja, et peamine põhjus on tööalaste väljakutsete puudumine ehk igavad ja rutiinsed töökohustused. Veel olid põhjusteks kurnavad ja pikad tööpäevad, kus keskendumine lihtsalt hajub; eesmärkide- ja sihtmärkide puudumine; rahulolematus oma tööga ning lihtsalt pidev igavus. Silmitsedes neid suhteliselt masendavaid tulemusi, ei tuleks vaid juhtide südametunnistusele koputada, vaid ka töötajate omale.

Mida rohkem hakkab iga inimene mõistma, et tal on vaid teatud arv tunde, aastaid, aastakümneid elada jäänud, hakkab ta võib-olla ka tähtsustama iga eraldiseisvat päeva kui võimalust oma eluga midagi väärtuslikku peale hakata. Istudes igapäevaselt kõval ja väsinud kontoritoolil ning sotsiaalmeedias tühja surfates ei ole kellegi elule veel midagi juurde andnud. Ka töötajatel endil on suud peas ning tahe ja soov muuta oma töökohustusi põnevamateks, peaks tulema ikka igalt töötajalt endalt. Rahulolematusega mitte midagi peale hakates saab igaühe elust vaid mõttetu stagnatsioon, kus iga päeva lõppu oodates me aina enam sombistume.

Tööandja koha pealt peaks iga juht kaaluma erinevaid viise, kuidas tööpäev iga töötaja jaoks võimalikuks arenguküllaseks ja elevustpakkuvaks muuta. Tihtipeale töötavad näiteks inimesed produktiivsemalt lühemate tööpäevade jooksul ning õhinat tekitavaid eesmärke järgides. Moto «kui töö on tehtud, võid koju minna» on alati suurepärane viis oma töötajate mõttetut ajaraisku vähendada. Samuti on olemas mitmeid internetikasutust filtreerivaid programme nagu ContentProtect ja Veriato. Kuna kõiksugused valjud helid ja pidev kolleegide poolne jutuvada kontoris segab paljude inimeste keskendumisvõimet, peaks iga juht võimaldama oma töötajatele segamatult tööd teha ning keelama ära nii valjuhääldi kasutamise telefoniga rääkides kui ka mõttetu töövälise lõõbi. Paljud organisatsioonid pakuvad oma töötajatele pauside ajal näiteks ping-pongi, lauajalgpalli või muude lauamängude mängimise võimalust. See võtab töötajate tähelepanu ära töölt ning asendab vajaduse end sotsiaalmeediaga tuimestada.

Variante on palju, kuidas muuta tööpäevad kõigi jaoks piisavalt väärtuslikuks ja asjalikuks – võtmesõnaks jääb aga kommunikatsioon iga töötaja ja tema juhi vahel, mõistes, et raisatud tööpäev ei ole vaid juhi, vaid hoopis mõlema kaotus.