Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Naine selgitab: miks ei kavatse oma keha vigadega aastal 2017 leppida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Franck Camhi / PantherMedia / Scanpix

Molly Galbraith on naine, kes seisab liikumise Girls Gone Strong taga. Ta propageerib kehapositiivsust ning usub, et meie kõigi kehad on väärt armastust. Uue aasta esimesel päeval postitas ta endast üsna avameelse foto, kuid just seda saatev tekst on midagi, mis on puudutanud tuhandeid.

«Miks ma ei lepi aastal 2017 oma vigadega,» on Molly oma postituse pealkirjastanud ning jätkab: «Naised jagavad sageli teineteise julgustamiseks ja jõustamiseks üht populaarset sõnumit: leppige oma vigadega, võtke need omaks. Sel sõnumil on hea tagamõte ning seda peavad paljud naised toetavaks ning inspireerivaks.

Mina? Mina ei kavatse aastal 2017 oma vigadega leppida. Miks? Sest mina ei olnud see, kes neid üldse vigadeks hakkas pidama.

See narratiiv istutati minusse üsna noore tüdrukuna. See oli narratiiv, mis tegi mind valusalt teadlikuks iseendast ning mis pani mind tundma, et ma olen teistest tüdrukutest suurem. See on narratiiv, mis pani mind oma keha häbenema ning selle pärast vabandust paluma.

«Vabane oma koledatest apelsininahaga kaetud reitest!»

«Hävita need jõledad venitusarmid igaveseks!»

«Aja oma kallerdav kõht kümne päevaga trimmi!»

Ma olin aastakümneid selle narratiiviga nõus ning ma lubasin sel läbi oma pea katkise plaadina joosta, samal ajal end sundides rängale treeningrežiimile ning piirates oma toitumist. Seda kõike selleks, et parandada asju, mida maailm pidas vajalikuks, et ma pean parandama.

Aga ei enam. Ma olen mõistnud, et ma lihtsalt ei nõustu.

Ma olen peaaegu 180 cm pikk ja kaalun 77 kilo. Mu reitel on tselluliit, puusadel venitusarmid, pepul ja rindadel. Mu kõht on pehme – ja maailm tahab pidevalt, et ma usuksin nagu poleks kõik see okei.

Aga ma ei taha võtta omaks kellegi teise standardeid ja ideaale MINU keha kohta.

Niisiis, selmet leppida millegagi, mille keegi teine on veaks nimetanud, valin ma, et lepin kogu oma veatu kehaga.»

Tagasi üles